Niisiis, mõnda aega on olnud vaikus. Patrick ajab hullult karva - ikka sigapalju. Ma küll kammin teda aga ikka tuleb. Igale poole kuhu vaadata, on valged karvad. Minu ja Misty suhetest saan niii palju rääkida, et meil on väga armastusväärne suhe välja kujunenud lõpuks. Jah, süles olla talle ikka ei meeldi aga nii kui ma teda kutsun, kohe jookseb ja müksab mind oma nunnu ninakesega. Igale poole jookseb järgi ja ronib ise sülle - talle ei meeldi just see, kui minul hellusehetk peale tuleb ja ma ise tahan teda sülle võtta.
Nii palju kui mul suve jooksul külalise on käinud, on kõik Patrickusse ära armunud- kõige põhilisem kommentaar : " Tal on nii nunnud tillukesed kõrvad!". Jah, ma nõustun, see on üks tema atraktiivsemaid omadusi
Ja muidugi ei saa ma neid siniseid silmi ära unustada. Õue pole ma neid tükk aega enam lasknud. Pidevalt sajab, ilm on tuuline ja jahe. Ma pigem ei riski oma nunnukeste haigeks jäämisega. Kusjuures, plikapidi olema kääbuspäss ja kääbuspässide omanikud teavad, et ikka suht jurakateks kasvavad. Plika ei ole peaaegu kasvanud. Hästi natuke suurem kui Pätsu. Täpselt selline tunne on nagu ta oleks hermeliinpäss või miskine selline
Oeh, pilte ka nüd vahelduseks