Gerry tulek.

[annelyege]

Meie Gerry tuli meie juurde veidi veidral ja otamatul moel. Nimelt oli pakkuda üks imearmas ja väidetavalt sõbralik karvanäss koos varustusega ja puha. Kuna meie pere pisipiiga oli juba ammu endale jänksi tahtnud ja inimene kes enda oma loovutas väitis, et väga sõbralik ja rõõmsameelne jänkupoiss on tal, siis sai otsustatud, et võtame. Kahtlustada ei osanud me midagi, sest pere kes loovutas väitis, et loovutamine toimub kuna perre on oodata kohe kohe last ja kuna nad elavad väga väikeses ühetoalises, siis ei mahu nad ära. Karvakera oli jah suht suur ja karvane tegelane. Aga oh seda üllatust kui juba teisel päeval see leebe ja armas jänks mul käest tüki välja tõmbas mängimise ajal. Ja edasi hakkas ta meie pisiplikat ahistama. Ta nimelt leidis, et meie preili on talle täpselt paras pruudiks. Siis hakkas meil veid juba kõhe, sest nii kui tüdruk kuskil oli nii oli jänes kohal ja lõpuks oli asi nii hull, et ta hakkas juba käigu pealt tüdrukut rabama.Ja kui tüdruk eest sai, siis jänes urises tükk aega oma nurgas. Tema koju toomisest oli möödas alles paar nädalat.Kuna tekkis ka hirm lapse pärast, siis hakkasime kaaluma ära andmist või kui ei saa siis mingit muud lahendust. Ja kaaluda me seda kaua ei saanud, sest peagi tõmbas mängu käigus jänes mul uuesti käe korralikult katki. Ja mitte kogematta. Ta lausa hüppas mulle kätte kinni. Peale rünnakut alles hakkas urisema. Siit maalt oli minu kannatuse piir. Hakkasin kirjutama jänesekasvatustesse kirju. Kirjas kirjeldasin olukorda ja uurisin kas keegi on nõus ta võtma või pean looma tõesti magama panema. Magama panna aga eriti ei tahtnud, sest loom oli kena ja samas ega ta süüdi ole, et käest lastud. Lõpuks vastas üks kena inimene mu kirjale ja oli nõus looma võtma. Nagu ma aru saan on ta siin foorumis ka ise olemas täitsa:) Iga tahes tuli päev kui võtsime Nässu. See oli jänese nimi. Ja hakkasime sõitma tema uude koju. Kohale jõudes pakuti meile võimalust näha kuhu ta elama saab ja samas ka kiigata teisi sealseid elajaid. Ja siit tuligi meie silmi pimestavalt armas Gerry poiss. Kui Raidi ta mulle sülle andis, siis ma ei suutnud lihtsalt teda tagasi anda. Ta oli nii pisike, et mahtus mulle pihku ja need suured ja võrratud silmad:) Mees rääkis veel sinna sõites, et elu sees enam ei ühtegi jänest aga võta näpust. Juba me sõitsimegi kodu poole ja meil oli ikka autos jänes. Aga seekord siis pisike Gerry. Ja kus juures see mees kes ütles ei iial jänestele on siiani kõige suurem Gerberti(nii me kutsume vahel Gerryt) fänn.
Gerry on küll suht isepäine ja ja vahel ka jonnakas aga ikkagi meie poja:) Sõbrannad küll ütlevad mulle vahel, et sellist metsa jänkut ei saagi ju taltsutada aga ega nad tea ka, et see metsa jänku on tegelikult puhast tõugu hermeliin:) Mis siis, et metsajänku värvides:)

[Anete12]

Vahva lugu, kuid kahju, et teine jänku niimoodi hammustas. Vaatasin ka albumist jänku pilte, ta on tõesti nii armas!!

[annelyege]

Aitäh. Kõik me oleme oma iseloomuga ja ma arvan, et Nässu oleks siiani meiega kui mul poleks olnud last. Ma arvan, et teda oleks saanud veidi lihvida aga seda pikema aja vältel aga aega mul kahjuks ei olnud ja lapse heaolu ohtu ma panna ei saanud. Aga ma loodan, et ta on õnnelik seal kuhu me ta viisime:)

[Loomahull]

Tere tulemast Küülikukülla! Gerry on väga armas! Kui vana ta on, et niii pisike?

[Kuldhai]

Armas loom on ta tõesti ja huvitav saamislugu ka.

[annelyege]

Pilt on vana ja sellel pildil ta vist viie kuune:) Praeguseks on Gerry kahe aastane. Aga kuna minu arvuti on koos piltidega paranduses, siis panin esialgu tütre arvutist need mis siit võtta olid:)