Juki on siis 2. aastane. Juki anti ära, kuna omanikul tekkis allergia. Helistasime omanikule, ning küsisime jänese kohta. Hiljem läksime jänksi ka vaatama. Juki on tohutult mõnusa olemisega, sõbralik loom, kes eriti ei kannata sülesolemist, hakkab rapsima, kuid kui teda rahulikult panna oma põlvede peale, ning hästi palju silitada, siis ta on vana rahu ise. Juki on isane, ning musta värvi. Varsti lisan pildi ka. Omanik ütles, et ta on vist mingi Hollandi küülik, kuid täpsemalt ma ei kuulanud, seega läks meelest ära, peab endiselt omanikult uuesti üle küsima, et mis tõuga tegemist on. Kohe esimesel päeval hakkas Juki mööda tuba ringi kalpsama, ega tahtnudki hiljem puuri tagasi minna. Kõige rohkem meeldib jänkule minu toas, koguaeg tahab ust lahti teha oma ninaga, kuid see tal ei õnnestu. Ja ta on nii kiire! Vaatan, et on laua juures, keeran 1 sekundiks pea ära, vaatan tagasi, tema juba kadunud. Lisan hiljem pilte ka temast, kui soovi on.