Eile käisin jälle Tipsit vaatamas. Jalale ei toetu endiselt, aga istudes sätib juba kergemini käpa õigesti.
Peale uue vaiba paigaldamist elutuppa, kalpsab ta puurist vabanedes esimese asjana sinna ja asub kardinaga mängima. Väsides viskab end sinnasamma kardina alla külili ja tudub. Või lesib niisama, kardin üle silmade. Või piilub telekat.
Vahepeal tuleb hüppab ka diivanile ja mõnuleb seal. Kui ise ära minna toimetama, siis tõuseb diivanil püsti ja uudistab, et kuhu kõik kadusid. Ja ootab ja vaatab kuni keegi tuleb või annab mingi aja pärast alla ja läheb kah miskiseid toimetusi tegema. Sööma näiteks või kardina alla tuttu.
Uued krõbinad talle vist ainult ei meeldi. Eile loopis kausi laiali, ta ei ole säärast teguviisi päris kaua harrastanud, et kogu kausi ilma mekkimata laiali loobib. Enamasti loobib siis, kui sööb ja tahab rohkem toitu kätte saada. Nüüd aga ei vaata enam krõbinate poolegi ja kui pakkuda miskit, siis põlgab ära.
Aga heina krõbistab küll. Panin talle pappkasti, mille sisse sai augud lõigatud, seal ta siis kaevab ja ehitab pesa ning sööb ja tudub. Samuti poeb sinna peitu, kui ei tunne end mugavalt või kui solvub millegi peale. Kastil on pisikesed augud tagaküljel ka. Ükskord kui teda vaatama läksin, siis ta parasjagu toimetas sääl kastis. Ja kui ma siis kasti kallal tiba krõbistasin, siis pistis ninnu sealt august välja ja uudistas, et kes see tuli. See auk on just parajaste nõnda suur, et vaid tema pisikene ninnu sealt läbi mahub.
Nii armas oli!
Kui ema aga tööl on, siis on ta paraku puuris ja ennem välja ei saa, kui ta koju tuleb. Tihti õhtuni, kui ma just sinna ei lähe ja teda varem välja lase. Üritan käia nii tihti, kui võimalik, kuid kahjuks ei ole see siiski iga päev võimalik. Õnneks on ta harjunud, et vahel on pikemad päevad puuris. Kuid eks ta ole õhtuks ikka veidi pahur ja solvunud. Mõnda aega. Kuni pai saab ja joosta ja mängida.
Vigastus on just põlves. Õnneks Tipsit ennast ei häiri, tema ei tee väljagi. Aga endal on kahju loomast.
