Tere! Mina olen kaheksa kuune kääbuspäss ja sellesse teemasse hakkan ma läbi oma inimese käe kirjutama oma elust olust. Loodame, et mu inimene ikka viitsib seda teemat uuendada ka
Oma inimese sain ma omale ühelt laadalt. Oli selline ilus sügisene ilm septembrikuus, kui mind pandi venna ja õega auto peale ja viidi ühte kohta, kus oli palju inimesi. Kõik käisid mööda ja uurisid meid. Mina natuke kartsin kõiki neid võõraid ja pugesin peitu torusse, mis meil puuris oli. Oma inimest ma nägin küll, tema käis meist ikka mitu korda mööda. Ja siis tuli seisis ta meile väga lähedale. Ma pistsin oma nina korraks torust välja, et natuke paremini näha. Järsku tehti meie puuri luuk lahti ja mind võeti mu õdede vendade juurest ära ning pandi kasti. Ma ei näinud enam midagi. Autos võeti mind sealt välja ja me sõitsime kuskile. Peagi slegus, et see polegi minu kodu ja pean veel sõitma.
Oma päris koju jõudes, olin juba väga julge ja tahtsin väga inimeste juurde. Õnneks minu inimene lasi mu väga ruttu välja ja ma saan palju ringi joosta.
Oma loomult olen suhteliselt rahulik loom. Üle kõige armastan diivanil pikutada ja silitada võiks keegi mind pidevalt. Pättusi meeldib mulle ka teha, pea alati, kui mind tuppa lahtiselt üksi jäetakse, otsin mõne põneva asja närimiseks. Erilisteks lemmikuteks on seina nurgad ja neid õnneks leidub päris mitu, kuhu ma hambad taha saan. Teinekord kui närimist salaja vaja toimetada, siis diivani taga on ka paar head kohta, diivan ise maitseb ka päris hästi.
Kes mind näha soovib, siis minu inimese albumis on mõned minu pildid. Arvan, et praeguseks esialgu aitab. Teinekord jälle.
Pisiloomadeta...