Küülikule on kõige tähtsam ühtlane eluviis

[mailis]

Jänes on mul aastavahetusest. Uue puuri sai ta mõned kuud tagasi. Ei meeldinud see talle Pissipoti ta ei kasuta, istub seal aga häda teeb mujale ning närib seda Tal on teisel pool tuba teine puur mis oli tal esimene, enamus aja veedab seal. Kas selle peaks ära võtma? Toas on juba võimatu käia.. Iga õhtu ime tolmuimejaga jänese pabulad kokku... Teda ei ole kordagi puuri kinni pandud... ehk on see vale liigutus, et kohe niipalju vabadust antud? Kuidas saaks seda vältida et jänes ei teeks oma häda vaibale? Kuskilt lugesin et see võib olla tingitud teistest loomadest. Nimelt mul veel kodus kass ka kes seal toas aega veedab.

[PusaL]

Mina arvan, et oluline on jänesele siiski omaniku poolt piirid seada - see tähendab, et otsusta ära kuidas sa oma jänest kasvatama hakkad. Sinu postitusest jääb muje, et osalt sooviksid sa looma hoida vabakasvatusel, teisalt aga muretsesid talle uue puuri ning soovid, et ta puuriga harjuks. Vabalt või mitte, aga oluline on siiski distsipliin ning ühetaoline elukorraldus jänkule. Kui oled teda juba vabadusega nii pikalt harjutanud võib puurisistumine talle loomulikult traumeerivalt mõjuda. Ära hoia toas kahte puuri, muidu kaob jänesel igasugune tunnetus ära, mis on tema territoorium ja mis sinu. Pissimisi ja kakamisi ei saa muudmoodi suunata, kui ikka kasvatusega - pahandad, kui piss tuleb valesse kohta ning premeerid, kui õigesse kohta, ehk siis maiustust saab jänes ainult siis, kui pissib pissinurka. Et ta ikka aru saaks, kus pissinurk on, tõsta sinna tema märga aluspanu lõhnaks ette. Võib-olla aitab ka suurema pissinurga hankimine väljapool puuri - kui talle meeldib puuris peestitada, siis on vähetõenäoline, et ta sinnasamasse vabatahtlikult pissima hakkab, sest jänkud armastavad tegelikult puhtust. Kõige olulism on ikkagi see, et sa otsustaksid, kas jänes hakkab elama puuris või väljas - ta on veel noor ja jõuad teda ka puuriga harjutada, aga nii ei tohi, et nädal aega hoiad jänkut väljas ja nädal puuris. Edu sulle!

[Jänkumamma]

Pusal on selles suhtes õigus, et puur võiks jänkul ikka üks olla. Iseasi, kui majas on kaks jänkut, siis käivad nad kordamööda teineteise puure uurimas...
Meie oleme seadnud jänkudele sisse nn. välikempsu, mis on kõige tavalisem plastmasskast, mille põhja on pandud saepuru. Kaks vanemat jänkut seda kasutavadki, ainult vahel harva juhtub mõni üksik pabul mujale tekkima. Meie kahekuune pisititt käib küll pissipotis, aga rohkem nagu maailma uurimas, seetõttu korjan ma igal õhtul tema pabulalasu vaiba pealt kokku.
Su jänku on veel noor, usun, et ta õpib veel üsna palju. Praeguses vanuses ei saa küll teha mingeid üldistusi tema tulevase käitumise kohta. Ka väikestel lastel juhtub õnnetusi...
Teda peaks motiveerima pissipotil käima, nii premeerivate maiustustega kui ka vastavate lõhnadega - pannes pissipotti tema pabulaid ja pissist saepuru. (Enne välikempsu lasi meie plika ka terve põranda pabulaid täis ja käis meil süles loigutamas, peale välikempsu tekitamist on tema selle kõige andunum austaja ning käib alatasa seal mediteerimas.)
Meie piiga õpetamine käis ka sedasi, et kui nägime, et ta ajas mõnes nurgas oma saba õieli, nii tõstsime ta (pissijoast hoolimata) kohe pissipotti. Ja nagu väikest lastki, tõstsime teda vahetevahel niisama pissipotile, järsku tal tekib mingi refleks.
Ammu-ammu, veel lapsepõlves, tekitasin ka meie kassipojal pissimisrefleksi.
Nimelt käisime me kiisuga talvel väljas pissil, sest vene ajal ei olnud kassipidamistarbeid saada. Panin tähele, et enne loigu tegemist hakkas ta lume sees kaevama. Hiljem, kui ta ei suvatsenud kohe pissile minna, võtsin ta käpad pihku ning hakkasin nendega kaevama. Kaua seda tegema ei pidanud, kass jätkas innukalt ise.
Kevadeks õppis aga see kassipoeg juba ise kempsupotti kasutama ning tema pissitamise mure jäi ära.