www.pisi.ee

See pole küll otseselt nali küülikute ja küülikupidajate pihta aga ma ei osanud seda mujale panna.
Nimelt sain ma täna teada, et küülikutel ja jänestel saab vahet teha suuruse järgi. Ema keele didaktika loengus rääkisime keelest ja suhtlemisest ning jutt läks loomade keelele. Küsiti siis, et kellel on kass, kellel koer ja kellel möni muu loom. Vastasin, et küülik on. Öppejöud noogutas, et jaa mu tuttaval oli ka..aga tal oli vist ikka jänes. Tal oli siuke hästi suur, tahtis ka kääbusküülikut saada aga sai vist jänese hoopis..

Jumal kui rumalad võivad olla täiskasvanud inimesed...

Meil sama lugu nüüd kui jänes majas. Praejutt on põhiline. Ma saan aru, norid natuke ja aitab aga kui sa muudkui ketrad ja ketrad sellest, et jänku tuleb kohe potti pista, siis ajab vihale küll. Täna kusjuures ma täitsa vihastasin. Minu Pätsu on ju teadagi hermeliinküülik, seega on juba olemuselt pisike ja üks mees julges kommenteerida, et ta tuleks potti panna, sest ta on looduse häbiplekk oma väeti olekuga. Sain täitsa tigedaks. Kuskil on ikka piirid ka!

Paar korda on ka mulle selliseid nalju visatud, et noh: "Küülik on kosunud, et viskame potti" See oli siis just enne jõule..lõpetasin selle nalja ruttu ära. Rohkem nagu ei räägita minu juuresolekul niimoodi. Ükskord pidin kreepsu saama, kui üks minu jahimehest pereliige näitas pilti metsas mahalastud jänesest Kiitlemine, kui hea praad sellest sai, ajas mul südame pahaks.

Meil on jänks olnud alles eilsest saadik, ja juba tehakse igasuguseid praenalju! Täna õhtul räägiti mulle just pikalt ja laialt, kui maitsev on jänese maksast tehtud pasteet! Lisati msni veel retsept ka! Vihastada pole seal millegi peale, sest eks mõnele olegi seda arunatukest lusikaotsaga jagatud...paneb pigem käsi laiutama, ja ausalt öeldes hakkas minul häbi, et teine inimene nii kohtlane võib olla.


Läheb vist koledasti nüüd teemast mööda see minu järgnev jutt, aga kui siin juba praest räägitakse, siis lisan siia ühe väga koleda juhtumi, millega minu pehmelt öeldes tobe naabrimutt hakkama sai:

Nimelt pidas ta aastaid tagasi toas lihaküülikut lemmikloomana. Jänkukesel oli nimi ja puha. Küll rääkis ta lugusid oma jänesest, et kui tore loom ta ikka on jne. Paar päeva peale jõule tuli ta siis taas meile, ja rääkis, et teate, tema sõi oma jänese ära! Et tegigi praadi! Me arvasime, et ta teeb nalja, aga kahjuks oli asi naljast kaugel. (Ma saan aru, et peetakse küülikuid ka liha pärast, aga et keegi oma lemmiklooma ära sööks...)

Mina ise ei ole suutnud lapsest saadik jäneseprae poole vaadatagi! Minu jaoks on see sama, kui süüa kassi või koera.

Nõustun Ööloomaga, ma pole mitte kunagi jäneseliha isegi mitte maitsnud. Mu vanaisa on jahimees ja kui ma väike olin, siis mäletan kui ta ükskord jäneseliha meile saatis..vaatasin seda vaid eemalt. Ka minu jaoks on see sama, kui süüa koera või kassi

Jänes pole kusjuures ainuke lemmik, kelle kohta neid imelikke nalju tehakse! Meenus siis üks kord, kui külla tuli üks sugulane. Selline prouakene omast arust. Astus siis sisse, ja kilkas:" Iiiiiiiissand jummel!!! Linnud! Mes? No kesse noid siis tuppa veab?" Pani õlgu kehitama selline kilamine. (Võtnud siis enne vähemalt saapadki jalast, aga suurest erutusest jäid need porised kotad ka jalga.) Sai siis inimene viisakalt lauda palutud. Terve see aeg, kui ta oma kohvi lürpis, kõõritas ikka üle õla lindude poole. Viimaks küsis:" Aga mismoodi neid serveeritakse?" Mina siis, et "Kuidas, palun?" Tema jauras edasi, endal õel muie suunurgas:" Nojaa...eks kasu neist ju ei ole, see on selge! Aga mingi leeme saaks ikka kokku segada!" Ma siis ikka seletan, et ei, et need on lemmikinnud, neid ei sööda ju! Muidugi ei sööda, eks mutt teadis seda ise ka, aga oli vaja ju lihtsalt asja eest teist taga lolli juttu ajada. Läks siis paar minutit mööda, kui kraaksatas uuesti:" No aga...mis neist siis saaks...äkki šašlõkki? Või siis ikka suppi, jaa-jah!Just!" Siis viskas mul üle! Tükk vanainimest juba, aga lällab, nagu mingi poisikutsikas! Sai siis peale käratatud, et "Kuule, Saima! Kui sul nii hirmus nälg majas on, et kõik, mis ette juhtub, tuleb supiks keeta ja ära praadida, siis lõikad ehk omaenda tagumiku pealt ühe viilaka ja viskad potti? Saab palju rasvasema suudatäie, kui minu lindudest! Jätkub kohe jaanipäevani seda hüva rooga!"

Enam minuga ei räägitud, ja kurdeti üle laua mu emale, et "Näed nüüd, mis plika see selline on!" Ema ütles vaikselt vastu:"Aga eks tal ole ju õigus- sinu tagumikuga võiks terve rühma metsamehi ära toita." Rohkem pole see memm meile tulnud-me pidavat elutoas loomalauta tema sõnul.

Muidu ma ei vihasta sellise jama peale, ei oskagi, aga tund aega jaurata, kuidas keeta viirpapagoid, ajab ka minu marru!

Ma sain ka küüliku umbes kuu aega tagasi ja kohe kui ta tõime siis hakkas naabrimees rääkima, et oi nüüd saab jõuluks jänesepraadi, ei saa ikka küll, vastasin mina ja nii on ta mitu korda juba rääkinud ja ma ikka ütlen, et ei saa.

Jaa, meil ka sama jutt, enne jaanipäeva rääkisid, et noh: "vaata jaanipäevaks viskame potti, " üldiselt mulle ei meeldi kui sihukesi nalju tehakse, jään lihsalt vait või vastan et see on umbes sama, kui koera või kassi sööks. On olemas küülikutõud keda kasvatatakse spetsiaalselt lihasaagi eesmärgil.

Nu meie jänes hüppas ise ahju Ta nimelt käib saunas kollamas vahest ja sauna ahju tuha pelt oli lahti. Ja nii ma siis leidsin ta sealt tuha sees püherdamas.......