www.pisi.ee

Jännu kirjutas:Kuulge jäneseomanikud, kas Teie hoolealuseid ka pidevalt tahetakse ära süüa? Siiber juba nendest naljadest, et näe...võta Jännu ka grillpeole kaasa, oleks vähemalt mida süüa. Vanematele inimestele on eriti raske selgeks teha, et me ei peagi jänest selleks, et ta ühel päeval potti pista! Siis tavaliselt vaadatakse imelikult, et miks me teda siis üldse peame. Meil tavaliselt selline vastus, et kuulge inimesed, kas te oma koeri ja kasse ka sööte vä?! Siis leitakse, et see pole sama. Minu meelest on ikka küll.
Mina vahest lausa näen õudusunenägusid sellest kuidas jänesepraadi tehakse. Võibolla olen ma nõrganärviline. Igatahes kui keegi seltskonnas taolist nalja teeb, siis tavaliselt hakkame mehega ta peale juba karjuma. Nii viimase piirini on asi juba läinud. Varem üritasime "naljast" aru saada, nüüd enam ei suuda. :cry:

Noh tegelikult see naljade mõjumine oleneb inimesest.
Ma vist piisavalt kiiksuga mõtlemisega, et ma võin vabalt rääkida küülikute pottipistmisest ja mind ei häiri. Mitte, et ma ise seda kunagi tegema hakkaksin, kuid nalja tuleb naljana võtta.
Noh ütleme nii, et sellise nalja mõistmiseks on vaja piisavalt kiiksuga inimest (ja loomapidajad kahjuks enamuses ei ole seda väikeste eranditega loomulikult).
Pealegi mind häirib tunduvalt vähem see kui inimene räägib naljaga pooleks küüliku pottipanemisest, kui et teine küsib kas sa oma rottidele seelikuid ka selga paned (ja kusjuures mõtles seda täiesti tõsimeeli).

Meie pere on nüüd jänestest nii läbi imbunud, et leidub kaugemaid tuttavaid, kes selle kallal võimaluse korral hambaid teritavad stiilis "Ega teil ju muid külalisi käigi kui jänesed".
Eks inimestel ole raske harjuda ideega, et jänes võiks olla elutoaloom ning stampide järgi, kui elusolend on jänes, siis on talle otsaette kirjutatud "PRAAD". Mina isiklikult tahaksin endale minisiga ka, aga näiteks mu tädi ei saa aru (tsitaat) "kuidas sa suudad seaga koos elada??? "
Neile "praadijatest" praalijatele võiks vastu kiita stiilis "kui sina tuled minu pereliikmeid praadima, siis hakkan mina sinu omasid küpsetama". Eks need praadijad olegi rohkem seda tüüpi tegelased, kes eriti värskelt vaimukad ei oska olla.

...või siis veel:
"Ma sulle praen!"
"Nii kui praadima tuled, saad panniga!"

Jänkumammal on head ideed. Üle viskavad tõesti need enda arvates "naljamehed". Kuid sellest naljast mis Kissu kirjutas, et kas sa oma rottidele seelikud ka selga paned, ma aru ei saanud.

Oi küll ma olen palju praenalju kuulnud.... aga üldiselt on need naljad alati ikka tõena naljana mõeldud ja võetakse sõnad ka kohe tagasi, kui kurja pilgu korra viskan. Pigem on probleeme tekitanud see, et osad tuttavad ei mõista, miks nad ei saa meile oma suuremate lemmikutega külla tulla (koerte, kassidega) - stiilis "aga ta on väga sõbralik ja ei hammusta". Mina pean siis jälle armsalt vastama "Kindlasti ei hammusta, aga minu nõrganärviline jänes saab ju koera nähes ataki." Vot siuksed lood.

-Kristin- kirjutas:Jänkumammal on head ideed. Üle viskavad tõesti need enda arvates "naljamehed". Kuid sellest naljast mis Kissu kirjutas, et kas sa oma rottidele seelikud ka selga paned, ma aru ei saanud.

Vaata see ei olnudki nali. Tüüp täiesti tõsimeeli arvas, et mul mingised tsirkuserotid ning jooksevad päevad ringi seelikud seljas ringi või midagi sellist.

Hahaaa, tsirkuserotid! Vaesed, vaimuvaesed inimesed!
Kummaline küll, ei ole meil külaskäijad keegi soovinud küülikuid ära süüa. Isegi eile käinud kallima tädid ja minu äi soovisid kohe küülikuid sülle võtta ja nunnutasid neid siis terve õhtu. Üks võimalik vastus on, et Rootsis ehk on küülikuid kauem seltskonna pärast peetud. Või on see siis lihtsalt juhus. Kui meil aga põrandad eriti täis kakatakse võime ise küll nalja teha, et nüüd vaja ahi sooja panna. Aga omad inimesed omavahel... Mõlemad teavad ju, et nad on meie karvased beebid.

Aga ometigi on olnud ju juhuseid, kus jänesesõprade vanavanemad, või vanemad...või isegi tuttavad või sõbrad mõtlevad sellist asja tõsiselt... Kas nüüd just nii, et pistame praegu ahju, aga mõndade inimeste arvates on see normaalne. Üldjuhul on siis asi ära seletatud, ja korras. Kuigi kui mu tuttavad olid tuttavale ( ) selgeks teinud, et need ikka lemmikloomad, siis on seda nalja tihtilugu meelde tuletatud. Umbes nagu: "Mäletad seda jänese lugu? Prooviks ikka järgi..." Aga kui sel inimesel ikka süda sees, siis peaks ju kuidagi teda maha rahustada saama ...

Kui mul maal jänkud(lihajänkud) olid, siis isa tegi koguaeg nalja et jõuluks lööme potti. ..aga ta ei mõelnud seda ültse tõsiselt, vaid ikka naljana...pealegi ta sai vägahästi aru, et me kasvatasime jänkut lemmikuna, mitte liha jaoks.

Jah, selliseid nalju tehakse ja tehakse.
Mõnikord on kurb kuulata, aga ise jänese omanik pole ja ehk ei saa minagi nii hästi aru.
Inetu nali tegelikult.

Aga see ei ole ju tegelikult mitte midagi erilist. Sest see on ju nali. Kõike ei maksa ka südamesse võtte ja naljast peab ka ikka aru saama.
Kuigi, siis kui mul nad veel olid, käis see "nali" mulle küll närvidele ja ma olin kurb. Aga nüüd on juba mitmeid aastaid möödas ja ma saan aru,et keegi ei mõelnud seda tõsiselt.

Mul endal kutt teeb vahest nalja, et noh sööme ära ka. Aga ma siis vaatan ka eriti kurja pilguga & samas tean, et tõsiselt ta seda ei mõtle.
& näiteks vanaema juures olles kiitsin enda uut jänest nii kuis jaksasin ning selle peale ütles ta, et ei mõista minu armastust nende kahe vastu Vanematel inimestel on ju pea kogu elu olnud arusaam, et jäneseid peetakse vaid söömise eesmärgil. Ei mõista neid hukka seetõttu nüüd!
Närvidele käib aga hoopistükis see, kui öeldakse, kui loll jänes ikka on Olgu-olgu, geenius ta just pole, kuid ometi saab ümbritsevast suurepäraselt aru. Kepsut nõuab oma musi, sitsib kui vastavaid märke teha tema kohal, saab aru kuhu minna tohib & kuhu mitte (kui ta valest kohast taban, siis kimab kohe tagasi - ta üldiselt peaks minu toas olema, aga ta käib vahepeal koridoris taimi kujundamas ) - minu arust ikka täitsa tark Ja meenub ka olukord, kus tööintervjuul pidin algul rääkima endast ja oma perekonnast, kus ma siis mainisin ka oma koduloomad ära. Järgmine ülesanne oli rääkida, miks just jänes on niinii tore loom & miks intervjueerija peaks teda endale tahtma (tegu oli müügitööga). & selle töökoha ma ka sain, kuigi konkurss oli päris suur... ometi ei läinud ma sinna, aga siiani hea mõelda, et kellelegi suutsin selgeks teha, et jänes on imearmas tilluke ja üldsegi mitte rumal loom

Meil pidev jutt kodus,eriti kui keegi külla tuleb,siis teeme muudkui praeukse lahti ja saabki hea prae jne... Olen sellega ära harjunud,algul olid mul ka hirmu unenäod,aga võtan seda nüüd mõistusega,et kes seda ikka teeb? Ja kui ei tee nendest nõmedatest naljadest välja siis jäetakse ka rahule.

Mul ka selline lugu, et kui jõulud hakkavad tulema, siis igal aastal mõõdetaxe jänese pikkust ja ohataxe, et see aasta vist juba on lootust jõulupraadi saada..
Mind ajab ainult itsitama, aga mu laps solvub täiega.

käib ikka närvidele tõesti see solvamine
mul on tavaliselt jänku koguaeg lahti ja onju vahest tulevad külalised .. jänku siis jookseb rõõmsalt külaliste poole ja siis külalised hakkavad kohe solvama et "vaesekene ..peremees teeb sust jõulupraadi jh".
Aag noh lohutav on see et temast ei saa jõulupraadi .

Väiklased ja mõistmatud on hoopis need inimesed, kes ei saa aru sellest, et et teised inimesed millestki aru ei saa.
Mõistmatud olgu siis mingid nn "praenaljad" või mingi suvalise looma lemmikuna pidamine või mingi kolmas või neljas variant. Või hoopis see, et küülikuid tõepoolest süüakse ja ka kasse ja koeri ja kõikvõimalikke elusolendeid siin maamuna peal.
Ja see, et siin nüüd halatakse, et keegi millestki aru ei saa, see näitab lihtsalt seda, et te oma elu ise enda (seega ka paratamatult teiste jaoks) keeruliseks teete.
Pidage meeles seda, et mitte ealeski ei ole võimalik muuta teisi sind ümbritsevaid inimesi või nende mõtlemist või nende nalju. Võtke inimesi sellistena nagu nad on.
Milleks raisata aega ja energiat taoliste teemade üle arutamiseks Mõttetu.
EDU!

Kuule Scorpio, ühest küljest Sa kutsud meid üles mõistma neid, kes meie lemmikute üle praenalja heidavad, teisest küljest ei üritagi sa eriti meie vaatenurka näha.
Jah, lemmikloomade pidajad tunduvad muule maailmale natuke narrid. Meie loomad on lemmikud ja pereliikmed. Meil on karvatuustid ja pabulakobarad toas, sekka mõni osavalt ärapeidetud loiguke ka.
Mind isiklikult praadimise sorti naljad suurt ei häiri (las koerad klähvivad, kui aga juba hammustama hakkavad, on hullem), sest inimesed oskavad ka hullemaid "vaimukusi" välja mõelda. Lihtsalt inimene tahab mõnikord vaimukas olla, ainuke asi, et küülikut kodus nähes mõtleb 99% külalistest vaid ühes suunas.
Asi, mida meie saaksime sellest teemast siin õppida, on see, et peaksime ise oma lõuad igas olukorras senikaua koomal hoidma, kuni me mõtleme, kas meie tulevane "vaimukus" on ikka väga originaalne...
Kas on ikka mõtet mingit teemat (suhteliselt asjalikku muuseas, võrreldes mõne muu foorumi või muu teemaga ) mõttetuks kuulutada lihtsalt seetõttu, et Sul on maailma suhtes teist värvi prillid ees?

Scorpio77 paneb nüüd teised prillid ette 8) ja ütleb:
"Maitse üle ei vaielda - KAKELDAKSE"

OK, Scorpio77 vist vahetas prillivärvi...
Nii et kui kellegi küüliku pihta mõni taktitundetu nali visatakse, siis ärge laske end Scorpio77-st ära ehmatada - oma muljeid ja emotsioone võite ikka siin väljendada.
Veel parem oleks aga ette valmis olla sellisteks naljadeks ning näiteks mainida naljatajatele statistikat, mitu külalist mitmest on samasugust nalja juba visanud. Ma arvan, et nad mediteerivad õhtu otsa selle üle, miks inimestel on nii üheülbaline mõtlemine...

See on tõesti nõme minu jänese kohta käib ka koguaeg selline jutt sööme ära-sööme ära ja mu sõber hakkas teda veel vorstiks ja viineriks hüüdma nii armsa küüliku kohta ei tohi vorst ega viiner öelda

Muidu mu vanemad sellist "nalja" ei tee, aga kui mu onu käib, siis tal on ikka vaja seda teha. "Vaata kui suur ta juba on, temast saaks hea jõuluprae." Kui jõulud möödas jälle räägib: "Näh, jälle ei saanud praadi, peab järgmise aastani ootama " Ükskord ühed meie kauged sugulased käisid külas. Siis ma näitasin neile oma küülikut ja kui ma ta hiljem tagasi viima hakkasin, kuulsin salaja. "Sellel tüdrukul ei vea, ta on sellesse küülikusse nii kiindunud ja ma ei tea mis saab kui jänku praeks tehakse." (ta ei mõtelnud seda naljana) Mu vanemad siis seletasid, et ta pole lihaküülik, vaid lemmikloom. Nemad ei saanud ikka aru.

Mul öeldakse,et sellest saab hea jõuluprae ja vahel õeldakse et mul kodus loomaaed!:(

Minu isa räägib pidevalt et millal küüliku praadi saab ja siis tavaliselt ütlen talle siis et kui sa seda juttu ei lõpta siis hakkame taime toitlasteks. Siis jääb kohe vait kuigi ta teab et ma talle ainult vastu räägin

Sattusin siin peale postitustele, kus inimesed kurtsivad, kui paha on küülikute üle visatav praenali. Minu küülik päästis mind neist naljadest kahekordselt, tõestades et tema kallal neid nalju võib vabalt teha.

Juhtum 1
Küpsetan oma esivanema monitoorimisel seapraadi jõuludeks. Ahi on kuum, praad värskelt sees. Ahju tagant kostab äkki krabistamist ja mõne ajapärast ilmub välja uudishimulik koon - tükk kurki kukkus pliidi kõrvale. Pliidi tagune, muide, ei ole jahedamate killast koht

Juhtum 2
Ahi on soojas ja ahjuuks lahti. Kook peatselt ahju suundumas. Jänes keksleb köögis ringi ja äkki on hopsti ahju ukse peal. Kuhugi kiiret pole, uudistab ringi, et mis selles urus huvitavat.

Loen seda tõestuseks, et tema isiksuse ja jäneseprae vahel tõmmatavate paralleelide osas on ta omale piisavalt paksu naha kasvatanud.

Kuule! Ära sellist nalja küll tee. Küülik võib ju ka kõrvetada saada. Toidu tegemise ajal pole köök küll küülikule hea koht. Asi võib väga ootamatult väga kurvalt lõppeda!

Ega ma teda enda assistendina köögis abiks peagi. Tal lihtsalt õnnestus salaja sisse lipsata. Praeguseks on tee pliidi taga ja veel mõndadesse poppidesse urgudesse küülikukindlalt suletud. Ma üldiselt reageerin turvaaukudele koheselt

Minu vanemad ütlevad koguaeg: Vähemalt on jõulupraad juba olemas, või et toida rohkeb siis saab rohkem liha!
Vastik on kuulata, kui loomade kohta mingeid selliseid nalju tehakse siis ma tavaliselt nähvan neile midagi vastu.

Kõige üldisem vist ongi see, et oodatakse jõulupraadi. Enamasti aga ollakse pettunud, et küülik nii väike on - ei tea kas ikka jätkub kõigile.

Vana teema aga ikkagi..

Eks need naljad ajavad vahest muidugi närvi aga ma saan aru kui inimene tõesti mõtleb seda naljana aga ühes seltskonnas kunagi arvati tõsiselt, et nagunii tüdined varsti ära ja teed praadi, et nemad teeks küll. Ja siis üks naine veel ütles, et jah, meil peres on merisead ja need on niikaua elanud juba, et kõik on tüdinud neist ja ootavad millal ära surevad.. Ma poleks iialgi arvanud, et keegi oma lemmiku surma ootaks. Miks võtta üldse lemmik, kui ei arvestata tema pika elueaga. Jube oli kuulata lausa. -.-

Jesver, see merisigade surma ootamine päris karm jah

Ma oma jänksile suunatud prae naljadele vastan tavaliselt, et pole veel mõtet, ta naa pisike veel, et liha pole ollagi. Sellise vastuse peale pole keegi hakkanud teist korda sama naljaga proovima, pole enam huvitav, kui keegi ei ärritu