Tõsine mure - kaotusvalu, kuidas sellega toime tulla

Kikk- ja lontkõrvalised sosinad

Moderaatorid: Loomahull, darkhelen

Tõsine mure - kaotusvalu, kuidas sellega toime tulla

PostitusPostitas Piky (Teema autor) » 31. oktoober 2014, 10:04

Tere Teile kõigile! Pöördun oma murega Teie poole, sest ei oska mitte kuskile mujale pöörduda. Nimelt suri mõni päev tagasi meie palavalt armastud Jänku :( Ta oli 4 aastane ja toodi meile eelmise aasta emadepäeval. Ma alguses hirmasti kartsin, et kas saame Jänku pidamisega hakkama, sest meil ei olnud enne kungi jänestega nii lähedalt kokkuputeid olnud. Lugesin internetist läbi kõik, mis küülikute kohta kirjutati.Teie lehelt sain ka palju vastuseid oma küsimustele ja julgust. Saime ilusti hakkama, kuni mõni päev tagasi meie Jänku suri. Nüüd tagantjärgi tean täpselt , mis ma valesti tegin aga kahjuks see teda enam tagasi ei too... Meie jänku ei tahtnud suviselt menüült kuidagi talvisele menüüle üle minna ehk siis ei olnud ta nõus kuivatatud heina sööma, vähemalt mitte seda, mille olin koju ostnud. Tagntjärgi tean, et oleksin pidanud kohe, kui märkasin, et ta seda heina ei taha, minema poodi ja uue, mõne teise tootja heina tooma... Tõin talle värsket rohtu nagu terve suvi iga päev ta oli harjunud saama aga vähem, et ta hakkaks ka kuivatatud heina sööma. Aga ta ei hakanud... Kuivatatud hein, porgand, puhas joogivesi,soolakivi ja jänkudele mõeldud spets. graanulid olid tal kogu aeg olemas, millestki puudust tal ei olnud. Alguses hoidsime teda rohkem puuris ja lasime välja ainult siis, kui ise kodus olime. Kuna korjasime maast ära kõik, mis jänkule ohtlik või millega ta pahandust võiks teha, siis üsna pea ei pannudki me teda enam puuri kinni vaid ta oligi kogu aeg lahtiselt ja me pidanud seda kahetsema, sest ta oli tõesti hea iseloomuga Jänku ja ei teinud pahandust, kui muidugi välja arvata see, et näris 2 ust alt natuke ära aga me ei riielnud temaga, sest see oli tema viis meile teada anda, et palun tooge mulle uued värsked oksad mida närida. Põrandaid puhastama pidime sellepärast muidugi iga päev, sest mõni pabul või heinakõrs jäi vahest ikka talle kasuka külge, mis siis talle sobival ajal kuskile korteri põrandale pudenes aga muidu käis meie Jänku ikka ilusti oma puuris saepurugraanulitega täidetud nurgas wc-s (nagu kassid käivad). Kui me hommikul ärkasime ja korteris ringi liikuma hakkasime siis ootas ta juba oma puuri ees oma hommikust pai ja kui hakkasime tööle-kooli minema, siis sättis ta ennast ukse alla, et järgmised paid teha ja meid uksest välja saata. Koju tulles tundis ta meid ilmselt sammude järgi ära, sest kui tuppa astusime, siis meie Jänku juba ootas meie paid ja seda mida põnevat me talle tõime.... Suvel võtsime ta selliste kohtade peale kaasa, kus ta sai murul vabalt ringi joosta ja kus teadsime kindlalt, et pole teised loomad häda tegemas käinud ja ta ei jooksnud meist kaugemale mõnikord vaid ainult mõne tiiru ümber kasvuhoone. Selline mega hea Jänku oli meil... kui ma vaid poleks teinud tema jaoks saatuslikku viga, oleks ta veel meiega ja poleks nii palju kurbust siin ilmas ja vastikut vaikust meie toas.... :( Minu 13 aastane tütar nutab ennast igal õhtul magama ja ega ma isegi teisiti ei saa.... ja ka hommikud algavad kurvalt.... :( pole kedagi kes ootaks ja mõnusalt hambaid naksutaks või heina krõmpsutaks..... või koridoris jalatseid loobiks... see vaikus ja tühjus ajab meid hulluks. Teie kui kogemustega jänkude omanikud palun ütelge mulle, kas võin võtta uue jänku, kuna eelmise jänkuga tegin vea ja jäin temast ilma..... kui vastus on jah, siis kui ruttu seda teha võiks.Teadvustan endale, et ei tohi võtta kedagi tema asemele vaid meie ja uue jänku rõõmuks aga selline vastik vaikus ja liigne puhtus meie kodus ajab meid kõiki seal hulluks, hetkel on seis selline et kõik meie pere liikmed neelatavad enne kui tuppa astuvad, sest teavad et seal pole kedagi ees ootamas..... Palun abi, sest oleme hulluks minemas! Või peaksime hoopis psüholoogi poole pöörduma?
Viimati muutis Piky 31. oktoober 2014, 17:07, kokku muudetud 2 korda.
Piky
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 6
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure

PostitusPostitas Juhe » 31. oktoober 2014, 10:38

Ma arvan, et kui uus jänku aitaks leevendada vaikust ja stressi Teie peres ning kõik pereliikmed selle asjaga nõus on, siis ei ole ajalist limiiti, millal uus jänku võtta. Antud jutust jääb selline mulje, et stress ei ole põhjustatud mitte ainult Jänkust ilmajäämisest vaid suuresti ka sellest, et kodu on nüüd hoopis teistmoodi, vaiksem ja ei ole harjumuspärane.
Kui te ise tunnete, et suudate võtta teise looma ja tema eest samaväärselt hoolt kanda, siis tasuks uue lemmiku peale mõelda. See ei tähendaks tingimata Jänku asendamist vaid pigem harjumuspärase ja hea koduse õhkkonna taastamist.
Tipsi! :)
27. aprill 2010.
Kasutaja avatar
Juhe
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 528
Teemad: 13
Pildid: 11
Asukoht: Harjumaa/Tallinn
Teda kiideti: 2 korda
Vanus: 26
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure

PostitusPostitas Piky (Teema autor) » 31. oktoober 2014, 10:45

Tunnen süüd, et minu vastutusel oli väike loomake ja ma ei saanud tema eest hoolitsemisega hakkama. Minu tehtud vea eest maksis tema eluga.... Me võtsime teda kui täisväärtuslikku pereliiget, rääkisime, mängisime, vaatasime tv-d koos, vahest kui lõuna ajal keegi meist pikutas siis sai Jänkugi kaissu ja tal ei olnud selle vastu midagi, niikaua kuni keegi silitas ja sügas. Minu tehtud vea tõttu on õnnetu mu laps ja mina - tühjus ja kurbus on hinges ja toas....
Palun vabandust et siin sedasi hädaldan aga tunnen et pean abi otsima ja ei oska seda kuskilt mujalt otsida... :(
Piky
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 6
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure

PostitusPostitas Juhe » 31. oktoober 2014, 10:59

Ei ole hullu, kuskil peab ka sellest rääkima, mitte endas hoidma. Minu kaastunne, et olete säärasest toredast loomast ilma.
Süütunne on okei. Ma siiski loodan, et ajaga saate sellest üle. Kõik teevad aeg-ajalt vigu ja alati ei ole võimalik tagajärgi ette näha. Võtke aega endale süü tunnistamiseks. Hetkel on kõik veel värske ja ka seetõttu on eriti raske.
Kas olete kindel, et ta just selle vea tõttu suri? Nagu ma aru sain, oli ta kodus lahti kogu päeva, ka üksi olles. Kas ei ole võimalik, et ta sel ajal miskit närida/süüa võis, mis ei olnud tervisele hea?

Vabandan, kui miskit sobimatut mainin. Ma ei ole alati kõige osavam sõnade ritta seadmises, kuid ma üritan siiski abiks olla.
Tipsi! :)
27. aprill 2010.
Kasutaja avatar
Juhe
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 528
Teemad: 13
Pildid: 11
Asukoht: Harjumaa/Tallinn
Teda kiideti: 2 korda
Vanus: 26
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure

PostitusPostitas Piky (Teema autor) » 31. oktoober 2014, 11:12

Aitähh! Süütunne on meeletu... ja jälle on pisarad mu silmis ja peas küsimus miks ma ei olnud hoolsam....
Kuna meie Jänku oli meile tähtis pereliige, siis olime eriti hoolsad, et ta ei saaks endale midagi paha sisse süüaa ega muud moodi viga teha, kõik sellised asjad olid põrandalt eemaldatud. Juhtmete vastu ei tundnud ta kunagi huvi aga sellest hoolimata olid ka need ära peidetud ja terved. Ainus asi, mida ma oskan mõelda on see, et aeg-ajalt andsime talle rosinaid ja pähkleid aga mitte suurtes kogustes vaid siis kui neid meil kodus oli, siis maksimum 2-4 väiksemat päevas ja mitte iga päev, sest olen teadlik, et need pole Jänkule kasulikud.
Piky
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 6
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure - kaotusvalu

PostitusPostitas Juhe » 31. oktoober 2014, 11:27

Mul on siiralt hea meel lugeda, et Te nõnda palju oma Jänkust hoolisite ja talle nõnda head olemist võimaldasite.
Rosinaid ja pähkleid olen vahel harva oma lemmikulegi pakkunud. Kui neid meeletus koguses pidevalt ei söö, ei tee nad miskit kahju.
Ma loen tekstist seda välja, kuigi ma isiklikult Teid ei tunne, et Te andsite endast parima Jänku heaoluks ning see õnnestus - ta oli rõõmus alati, kui koju tulite, tundis end hästi, ei peljanud teid. Ta sai palju vabadust ega pidanud pikalt puuris olema. Sai mitmekesiselt süüa. Te olite teadlik ka sellest, mida ja kui palju talle pakkuda. Jänkud on päris suured patustajad ja söövad tihtilugu asju ja maiuseid, mida ei tohiks, kui mitte piisavalt hoolas olla.
Põhjusi, et ta lahkus võib olla mitmeid. Kas Te olete ka näiteks arsti juures surma põhjuse kinnitanud või mitte? Ma Teie asemel ei süüdistaks end üleliia, kuna värske muru ei pruugi olla ainus põhjus. Ma ei ole küll ekspert ja ei oma otseseid kogemusi, aga arvan nii.
Tipsi! :)
27. aprill 2010.
Kasutaja avatar
Juhe
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 528
Teemad: 13
Pildid: 11
Asukoht: Harjumaa/Tallinn
Teda kiideti: 2 korda
Vanus: 26
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure - kaotusvalu

PostitusPostitas samton » 31. oktoober 2014, 11:41

Tunnen südamest kaasa pereliikme kaotuse puhul.
Võibolla on natuke abiks meie pere kogemus.
Kui meie väike toakutsu suri, elas toona viieaastane tütar seda kohutavalt üle, aina nuttis ja kaotas kõige vastu huvi. Ise oleksin uue kutsu võtmisega oodanud, kuni suurem lein vaibub, aga kuna lapse kurvastamist on nii raske vaadata, pidasime temaga tõsise jutuajamise. Esialgu oli muidugi selline suhtumine, et tema tahab ainult oma kallist Rikit ja ükski teine koer teda asendada ei saa (mis on muidugi õige). Aga siis jõudsime jutuga sinnamaani, et just Riki õpetas meile, kui väga oluline pereliige võib üks koerake olla ja et elu koos koeraga on palju vahvam. Et uus koer ei tule mingil juhul Riki asemele, vaid tuleb meile tänu Rikile ja aitab sellega hoida ka mäletusi temast.
Uus kutsikas oli väga vahva ja aitas meil kõigil leinaga paremini toime tulla, ehkki alguses kippusime teda ikka eelmise koeraga võrdlema...
Inimesed on erinevad ja see, mis sobib ühele, ei pruugi teisele üldse vastuvõetav olla. Aga lemmikust jäänud tühjus ja vaikus on väga valus ning peres, kus jagub loomale nii palju hellust ja hoolimist nagu sinu jutust selgelt tunda on, lihtsalt peab olema keegi, kellele seda jagada.
Ka väga kogenud loomaomanikud eksivad vahel ja kõike ei saagi ette näha ja teada.
Handle every stressful situation like a dog.
If you can't eat it or play with it,
just pee on it and walk away.
Kasutaja avatar
samton
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 4493
Teemad: 72
Pildid: 126
Asukoht: Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa
Teda kiideti: 52 korda
Vanus: 57
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure - kaotusvalu

PostitusPostitas Piky (Teema autor) » 31. oktoober 2014, 12:07

Jah tõesti andsime endast parima, ta oli ju pereliige. Tunne on selline nagu oleks oma lapsest ilma jäänud. Paar korda oleme teda ka patustamiselt tabanud, kui leidsime maast tüki valget shokolaadi jänxi hamba jälgedega, siis lugesime talle moraali, et shokolaad ei ole kõige parem valik mida näksida, isegi mitte siis kui ta on sedasi maas kutsuvalt ripakil... Ka kartulikotist kartulit on ta korra proovinud ja kõrvitsat...
Kui sel saatuslikul hommikul ärkasime, siis ajasin ma kell 7 hommikul juba arsti ülesse ja 15 minuti pärast olime juba arsti juures. 1,5 tundi arsti juures teda enam päästa ei õnnestunud... Jänku hingamine ja süda seiskusid arstilaual hoolimata meie ühistest pingutustest... Eelmisel õhtul nähes et Jänku on imelik jootsin ma teda sunniviisiliselt, et seedimine seisma ei jääks, lootsin et sellest on abi, ta nosis väga aeglaselt ka mõne ampsu...
Eelmisel suvel kuumenes me Jänx korteris üle, kuna päike paistab suvel päev läbi meie akendest sisse. Rulood on küll terve päeva ees ja aknad lahti aga ikka kuumenes ta ükskord üle ja siis sain ma Jänxi uuesti jalule, lugedes siit ruttu, mida tuleb teha. Siis aitas meid see, et tegin käteräti märjaks ja panin Jänku sinna peale lamama, jootsin teda ja jooksutasin -siis lõppes kõik õnnelikult. Lootsin et saan ka seekord ise Jänkut aidata aga ei saanud ja oleks pidanud kohe eelmisel õhtul, kui nägin et ta imelik, helistama arstile, mitte arvama, et san ise hakkama....
Piky
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 6
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Tõsine mure - kaotusvalu

PostitusPostitas Piky (Teema autor) » 31. oktoober 2014, 12:35

Aitähh, Samton!
Piky
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 6
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Üldised jutud

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline