www.pisi.ee

Minu klaveriõpetaja rääkis, et oma lahkunud lemmikloomi ei tohi enam enda aeda matta. Et nad tuleb viia Väike-Maarjasse mingisse vastvasse kohta või siis lemmikloomade kalmistule... Meil siin Hiiumaal sellist kohta, nagu lemmikloomade kalmistu ei eksisteeri. Rohkem ta mulle midagi ei osanud rääkida.. Aga kas keegi teab sellest täpsemalt? Et ma tahaks teada, et kas sinna tuleb viia ainult koerad-kassid ja kariloomad? Või hõlmab selline käsk ka väikelemmikloomi?

See seadus käib eelkõige lihatööstuste ja tapamajade kohta, kes ei tohi loomade jääke ega surnud loomi enam matta, vaid peab need põletada viima.
Ja nagu kuskilt ka juba lugesin, siis on Valgas teine selline koht, mis sellist teenust pakub, ilmselt ka mujal Eestis. Mõlemal on teenuse hind tonni jäätmete kohta.
Igatahes Tartu Linnavalitsus tõlgendas asja nii, et varjupaik võib endiselt oma loomi matta, kui soovib.
Ma arvan, et tegelikult ühe koduse lemmikuga probleemi ei ole. Kui sa just hobust tagahoovi matta ei soovi.

Koeraomanikud uurisid sama asja kohta ja said sellist vastuse:

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklile 24 võib lemmikloomade hävitamist matmise teel jätkata ka peale 1. jaanuari 2005.
Juhul, kui surnud lemmikloomal esineb inimesele ja/või teistele loomadele edasikanduv haigus tuleb kontakteeruda kohaliku volitatud loomaarstiga, kes langetab otsuse lemmiklooma hävitamisviisi osas.
Matmise, kui loomsete jäätmete kahjutustamise meetodi korral tuleb järgida Komisjoni määrust (EÜ) nr 811/2003:
a) Lemmikloomad peab matma nii, et lihasööjad loomad ei pääseks neile ligi
b) Matmispaik ei tohi kujutada ohtu veele, õhule, pinnasele, taimedele ja loomadele;
c) Matmispaik ei tohi põhjustada mürast või haisust põhjustatud häiringuid
d) Matmispaiga valimisel tuleb järgida, et ei põhjustata maapiirkondade ja erihuvi pakkuvate kohtade kahjustamist.
e) Maetavad lemmikloomad tuleb katta 0,5 meetri paksuse pinnasekihiga.
Sobiva matmispaiga valimisel soovitame ühendust võtta kohaliku omavalitsusega ja keskkonnateenistusega.

Vastus pärit sellest teemast.

Kas keegi oskaks aidata kust saaks, kes pakub / vahendab.
Oli kallis loom, matmispaik on olemas ja tahaks inimväärsed matused pidada.

*Matusebüroo Forsius
hauakivid, kirstud, lilleseaded jne.
Forsius Lillesalong
Tel: (0) 6 485 823
e-mail (lilled@forsius.ee)
Forsius Kalmistukaubad
Tel: (0) 6 485 351
*EPMÜ Loomakliinik
tuhastamine
Kreutzwaldi 62, Tartu
Tel: (07) 422 482
*Joe Kuusler FIE
Sütiste tee 30 13411 Tallinn
Tel.: (0) 6 522 817, 051 41 190
Hauakivid lemmikloomadele.
Pärit : http://www.koer.ee/leftpage.php?id=461

Tere
Mul vaja oma sõbrake magama panna kuna ta väga, väga haige.
Aga ei tea kus Tallinnas asuvad lemmikloomade surnuajad. Ja kas on ka olemas loomade krematoorium.

Krematooriumit võiks loomakliinikutest küsida. Nad kindlasti oskavad Sind valgustada selles osas.
Surnuaed on Tallinnast tibakene väljas Narva poole.

lemmikloomade surnuaed ?
ma ei teadnudki, et sellinne koht olemas on.

sipzy kirjutas:lemmikloomade surnuaed ?
ma ei teadnudki, et sellinne koht olemas on.

on jah, kuskil peale maardut. seal kus vanasti prügila oli.
aga krematoorium peaks ka nüüd tallinnas olema. loomakliinikud vist vahendavad seda teenust. viid looma kliinikusse ja saad tuhaurni tagasi. kusjuures mingi asi oli, et väiksemaid loomi (hiired-rotid-hamstrid) ei pidavat tagasi saama, kuna tuhka praktiliselt ei teki...

nännukas kirjutas:kusjuures mingi asi oli, et väiksemaid loomi (hiired-rotid-hamstrid) ei pidavat tagasi saama, kuna tuhka praktiliselt ei teki...

Tagasi ei saa tegelikult selle pärast, et nad kremeerivad pisiloomi mitme kaupa. Ning oleks ju kummaline inimesele anda tagasi võõra loomakese tuhk.

Koerte ja kasside puhul ehk veel arusaadav, kuna selline loom on nagu pereliige...
Aga need hinnad on tõesti jubedad, tundub et ühelt poolt teenitakse inimeste loomaarmastuse arvelt ja teisalt pole vist lubatud oma lemmikut suvalisse kohta matta.
Mis ei takista mind küll surnud lemmikuid oma suvila taha metsa sängitamast. Täitsa tasuta, ilma kirstu või muusikalise kujunduseta...rääkimata siis portreest hauakivil.... naeruväärne.

Noh, eks igaüks teab ise, mis seisus tema rahakott on ja kuidas raha kulutamise prioriteedid on. Mul on hea meel, et neile, kes seda endale lubada saavad, on selline võimalus olemas. Tegelikult on täitsa huvitav vaadata, kui paljud loomad sinna jõuavad.

Minu meelest on põletamine ehk siis tuhastamine parem. Meelsamini laseks oma lemmiku ära põletada, kui maamulda igasuguste elukate(vaglad ja muud jälgid putukad) järada jätta. Samas loomade puhul enam tuhka tagasi ei saa nagu inimeste puhul.
Kas keegi on üldse kursis palju suuremate loomade(lehmad, hobused) "põletamine" maksab?(ühe looma kohta)

Tere! Ma olen siin foorumis uus ja pöördun teie poole ühe probleemiga. Tudeerin Kunstiakadeemias tootedisaini ja koostöös Räpina paberivabrikuga on meil projekt, mille käigus tuleb firmale uusi ja huvitavaid tooteid genereerida. Minu välja pakutud ideeks oli väikeloomade surnukirstud. Kindla disainini ma aga areneda ei saa, kuna üks õppejõududest tõstatas küsimuse sellise toote vajalikkusest ja reaalsest turustamisedukusest. Küsimus olekski selline: kui lemmikloomapoes, lemmikloomatarvete poes või matusetarvete poes oleks müügil peamiselt paberist valmistatud hea ja armsa välimusega kirstukesed, kas ostjaid võiks leiduda? Räpina vabrik tegeleb vanapaberi taaskäitlemise ja paberivalmistamisega, materjal on üldiselt päris paks (ei ole tüüpiline koopiapaber, vaid paksus 0,5-1 mm, samuti võimalik kasutada tugevust lisavaid profiilnurkasid, mis mitu mm paksud). Palun aidake hädast välja, kuna õppejõud on inimene kel pole lemmikloomi olnud ja seega ta ei saa tajuda seda valdkonda piisavalt pädevalt, kuid niipalju ta suutis, et firma esindajat veenda idee rumaluses. Samuti ma sooviksin infot autoritaarsete Tallinna loomapoodide kohta: millist ise külastate, kus on hea tootevalik, kus täpselt asub jne.

Tänud ette,
Reimo Tugi

Eeldades, et väikeloomaks peetakse praegusel juhul närilisi, linde, küülikuid mitte koeri ja kasse. Kuna paberi paksus, mida tahetakse kasutada tundub siiski liialt väike, siis suuremaid loomi, kui on rotid ma neisse nö kirstudesse ei julgeks panna. Kas suuremad kirstud peaksid mulla raskusele vastu? Kui see kirst näeks välja naturaalne ja ei oleks täis igast tilulilu joonistatud, siis oleks selle kasutamine isegi mõeldav ja seda ostaksid ka täiskasvanud ehk. Siiski kaldun ma arvama, et need kirstud läheksid moodi pigem just nooremate loomasõprade seas. Lemmiklooma ärasaatmine on viimane hüvastijätt temaga ja ma kaldun arvama, et korralikult viimsele teele saadetud looma surmaga on kergem leppida (matused, viimsed sõnad, jne..). Olen ise selle aasta sees matnud 4 pisilooma ja võin enda kogemuste põhjal väita, et korralikud matused loomale muutsid asja lõplikuks ja jõudis kohale see et neid ei ole enam. Esmane reaktsioon kui leiad looma surnuna on see siiski teataval määral šokk. Matmine (miks ka mitte korralikku kirstu) on selle sündmusega leppimine ja sa tead, et oled oma looma heaks teinud kõik võimaliku.

Mulle tundub paberist kirst liiga "lörts" - võib transportimisel katki või kortsu minna. Papist oleks parem ja selline, mis on kindlalt suletav.
Ma arvan, et kui tootele reklaami teha, siis ostjaid leiduks. Sihtgrupina näen ka mina eelkõige lapsi, seega hind ei tohiks kirstul kõrge olla. Samas mingit megahitti tootest ei looda - loomapoed ei asu kõigile piisavalt lähedal ja nad pole ka piisavalt palju avatud. Näiteks kui mul reede õhtul sureb loom ära, siis ma ei lase tal ju esmaspäevani vedeleda toas, kuniks loomapood avatakse. Ikka leian kodust käepärased vahendid, mille sisse loom pakkida või mähkida (ja tõenäoliselt on ta esmaspäevaks siis juba maetud ka).


Ja mida sa pead silmas autoritaarsete loomapoodide all? Autoritaarne tähendab rangust, hirmuvalitsust, türanniat.

Ilmselt pidas ta silmas autoriteetseid loomapoode?

Just, autoriteetseid . Tänud arvamuste eest! Võibolla pöördun teie poole aja jooksul veelgi.

Tere jälle! Mul on tekkinud vahepeal veel paar küsimust:

1. Kuidas te ise olete talitanud lemmiku surma puhul - kas matnud, kuhu matnud, kas kirstus matnud? Kui pole matnud, siis mismoodi pisike teele saadeti?

2. Kas peate ebainimlikuks surnud looma prügisse viskamist jms.?

3. Kui teil on lapsi, siis kuidas nad on suhtunud lemmiku surma?

Projekti tähtsaks osaks on mul saanud inimeste veenmine, et loom on elusolend nagu iga teine ja kui ta on veel inimese sõber, siis ta peaks väärima matust nagu sõber.
Jõelähtme kalmistul sain teada, et venelased hoolivad lemmiku ärasaatmisest enam kui eestlased. Kas oskate ehk mingit põhjust leida?

Fakt on see, et lemmikuid on Eestis pea sama palju kui rahvast (võibolla ülepingutatud) ja nende eluiga pole kuigi pikk, ning midagi tuleb ju nende vaesekestega peale elu lõppu ette võtta!

Ma arvan, et looma prügisse viskamine on rohkem kui ebainimlik. Üksi inimene ei teeks seda, kellele loomake on kasvõi natukene midagi tähendanud. Ise olen oma loomi matnud vati sees ja siis riide sees, suurem loom oli ilma vatita. Loom väärib ka peale surma austust ja armastust, sest mälust ei kao lahkunu kunagi. Mälestamine lillede ja küünaldega haual on minu arvates enesestmõistetav.

Elan suure aiaga eramajas, mis on võimaldanud ühte aianurka aastatepikku lemmikute surnuaia rajada. Seda tähistab ilus põllukivi keset madalaid kiviktaimlalilli.
Lemmikute matus on meie peres olnud matus otseses mõttes: surnud loomake on pehme riidega vooderdatud karbis (kass ja koer vaid riidesse mähitult) kuuseokstega vooderdatud hauda pandud, pärast haua kinniajamist sinna mõni kuuse- või jugapuuoks torgatud ja kindlasti küünal süüdatud. Laps on pisikesest saati selles tseremoonias osaline olnud. Pisarad käivad loomulikult alati asja juurde.
Sellel hauaplatsil põleb küünal igal jõululaupäeval ja hingedepäeval, samuti aasta viimasel päeval. Talvel viime sinna ikka kuuse- või männioksi.
Surnud sõbrakese kusagile viskamine ei tuleks mõttessegi, samas ei kujuta ette, kuidas toimiksin korteris elades.

Olen oma lahkunud väikesed sõbrad matnud pappkarbis. Praeguseks on maale, minu sünnitalu aeda,tekkinud väike surnuaed, kus puhkavad mu lahkunud rotikesed, 2 kassi ja siilike. Ei kujuta ette niisugust asja, et viskaks oma kalli pisikese sõbrakese prügikasti. Kevadel istutan hauaplatsidele lilled. Sel suvel oli aianurk üsna lillekirju, sest platsikesi on praegu 8.

Mina matsin oma merisea suure tammepuu alla oma isa maja juures. Ma kaevasin sügava augu ja pärast panin kivid ümber haua. Mina ei oleks küll tahtnud teda kuhugi lemmikloomade kalmistule matta, omale kalli koha juures on parem tunne, ma usun. Ma ei saaks aru nendest inimestest, kes looma lihstalt metsa alla veaks või viskaks prügikonteinerisse. See teeks ju nii välja, nagu oleks loom prügi olnud! Jube!

Tere
Eraisikuna hakkasime valmistama lemmikloomadele kirste. Huvi oli alguses, nagu alati, tuttavate seas. Nüüdseks on inimeste huvi selle vastu suurenenud ning tahaksime ka üldiselt Eesti lemmikloomade pidajatelt saada vastukaja, kas nemad oleksid sellest huvitatud.
Kirstud on valmistatud liimpuidust ja põhi on vineerist. Kirstude otsades on käepidemed.

Ootame teie poolt huviga vastukaja.