sateliit kirjutas:kuskohast see loomaaed selle raha võtab, et pisinärilisi korralikult ülal pidada.
Date: Sat, 17 Jan 2004 22:20:28 +0200 (EET)
To: zoo@tallinnlv.ee
Subject: Paar küsimust
Tere,
Käisin täna Tallinna Loomaaias, muuhulgas ka elevandimajas. Kuna mul endal
on kuus rotti, vaatasin huviga loomaaia rotte. Ühest küljest oli hea meel
näha, kui ilusad ja erinevad värvid seal väljas on. "Husky" markeeringu
levist Eestis polnud ma varem kuulnudki.
Teisalt, väga ebameeldivalt ja alarmeerivalt jäi silma see, et rottide
joogipudel, mis laest ripub, pole mitte ainult praktiliselt tühi ja
pesemata, vaid et seal on ka vetikas sees. Pudeli pind on roheline.
Selline asi võib lõppeda kõigi loomade surmaga. Kui ma Tallinnas elaks,
tuleksin järgmise nädala sees vaatama, kas olukord on paranenud. Praegu
loodan, et keegi mu kirja loeb ning olukorda parandab ja edaspidi sel
selliseks kujuneda ei lase.
Lontu.ee foorumis on kerkinud üles ka küsimus näriliste kohtlemisest
loomaaias. Tahaksin küsida:
1. Kas on tõsi, et haigestunud loomi ei ravita? Paljad hiired käituvad sel
kombel, et neil võiks kahtlustada täisid või sügelisi.
2. Kas loomi paaritatakse? Kas seda tehakse ka mingite reeglite alusel, st
vältides lähisuguluspaaritusi?
3. Kas väljas olevad loomad (hiired, rotid, merisead, jänesed) on ühtlasi
kiskjate toiduks? Kui neid paaritatakse, peaks küllalt kiiresti tekkima
üsna suur ülejääk.
Foorumiteema, kus loomaaed jutuks:
http://www.lontu.ee/foorum/viewtopic.php?t=340
Loodan, et tohin teie vastuse ka lontu.ee foorumisse edastada.
Terv.,
Liisa Vesik
Date: Tue, 20 Jan 2004 17:42:57 +0200
From: "last, last" <last.last@tallinnlv.ee>
Subject: [iso-8859-4] FW: Paar küsimust
Tere Liisa,
Kõigepealt vabandan väikese viivituse pärast vastamisel. Muud asjatoimetused...
Ja tutvumine "lontuga" nõudis ka omajagu aega ja emotsioone.
Kiri ja kommentaarid on edasi antud elevandimaja närilistehooldajatele, kes lubasid koostada
omapoolse vastuse, mille siis ka teile läkitan. Siiski tahaksin mõnd asja juba praegu selgitada.
Nimelt närilised (ja loomulikult ka ülejäänud asukad) ei ole meil lemmikloomadena, vaid me püüame
võimaldada neil elada oma loomulikku elu, st lihtsustatult sündida, "kakelda" ja surra. Kuna
suhteliselt kitsastes ja piiratud (puuduvad kiskjad) tingimustes loodusliku valiku toimimist
ootama-vaatama jääda oleks piinarikas ja võimatu, siis loomulikult valib inimene välja nõrgemad ja
kasutab neid nö "oma huvides" - viies nad kiskjatele söödaks. Sest elussööt on kiskjatele kõige
õigem toit ja siin pole küll midagi parata.
Paar sõna tahaksin öelda ka meie vivaariumist ehk rotimajast, so majast, kus kasvatatakse
elussööta loomaaialoomadele.
See on kinnine maja, kuhu tavakülastaja sisse ei pääse. Seal on eraldi ruumid rottidele, hiirtele,
merisigadele ja putukatele. Loomade paaritamisel jälgitakse nende sugulusastet. Sigivaid loomi
hoitakse paarikaupa eraldi puurides. Pojad eraldatakse sigiva paari juurest vastavalt vajadusele,
kas vastsündinutena (kuid sel juhul mitte kõik korraga) - paljad roti-hiire-pojad lähevad
kahepaiksetele, roomajatele, ka kakuliste poegadele söödaks, või vanematena juba karvastena.
Karvaseid poegi ja täiskasvanud loomi söövad kiskjad linnud ja kiskjad loomad. Kuna meie vivaarium
katab vaid tillukese osa loomaaia tegelikust elussöödavajadusest, siis ostame me elussööta (vutte,
tibusid, rotte) ka sisse.
Mainisin ennist, et maja on kinnine. Sellegipoolest korraldame me sinna huvilistele ekskursioone.
Ühest loomaaia ja ka vivaariumi külastusest valmis eelmisel suvel ajakirjanik Kerttu Soani sulest
ajakirjas ToiduÄri 4/2003 artikkel "Mida söövad loomaaia loomad?"
Usun, et seda oleks põnev lugeda ka teil ja Lontu lugejail.
Parimate soovidega
Inari Leiman
Loodusharidus
Lp. Liisa Vesikule ja teistele närilisesõpradele teavet pisinäriliste pidamisest Tallinna Loomaaia paksunahaliste majas.
Paksunahaliste majas on närilisi kasvatatud ja eksponeeritud pea 12 aastat. Selle aja jooksul on närilisi peetud 25 liigist. Hetkel on kollektsioonis 17 liiki/alamliiki.
Aastate jooksul on nende loomade kohta kogunenud hulk andmeid, teadmisi ja kogemusi. Samuti on töö käigus välja kujunenud kindel pidamis- ja paljundamissüsteem. Selleks on läbi töötatud hulgaliselt erialakirjandust, tutvutud näriliste pidamise ja paljundamisega teistes loomaaedades, konsulteeritud kolleegidega mujalt. Muuseas, pisinärilisi ei peeta ja eksponeerita mitte igas loomaaias, kuna nende pidamine ja paljundamine on vahel keerulisem ja töömahukam, kui esmapilgul tunduda võib.
Uskuge, me teame, mida teeme. Tegevus on kaugel suvalisusest.
Näriliste pidamise eesmärk meie majas on olemasolevate liikide säilitamine kollektsioonis, eksponeerimine külastajatele ning info jagamine nende kohta. Ekspositsiooni põhimõtteks on näidata loomi nende loomulikus keskkonnas. Kuna valdav enamus hetkel meil elavatest närilistest on suuremal või vähemal määral peetavad ka koduste lemmikloomadena, on ekspositsiooni kujundades püütud inimestele tutvustada nende koduste lemmikute algupäraseid looduslikke elupaiku. Ka loomi tutvustavad infosildid kirjeldavad liigi eluviise looduslikes oludes. Seda selleks, et inimestele meelde tuletada, et nende lemmikloom on algselt pärit ikka loodusest, mitte kitsukesest puurist loomapoes. Seepärast ongi looduslike liikide puhul üritatud luua igale liigile võimalikult looduslähedane elupaik.
Vormidele, keda looduses ei esine, nagu laborirott, laborihiir jt ammused katse- ja lemmikloomad ning inimkaaslejad nagu kodurott, on ekspositsioonid kujundatud vastavalt mittelooduslikeks tehiskeskkondadeks.
Pikaaegsete kodu- ja lemmikloomade, nagu kääbusküülik, merisiga, laborirott jt, eksponeerimisel lähtutakse eeskätt looma välimusest. Eesmärgiks on näidata võimalikult mitmekesist valikut erinevatest karvavärvuse ja -pikkusega vormidest. Samas on harival eesmärgil kõrvuti kirjude merisigadega näha ka, milline nägi merisiga algselt välja looduses enne pika aretustöö algust. Nii elavad looduslikku värvi merisead koos tšintšiljade ja deegudega, kes kõik on algselt pärit samadelt elualadelt Lõuna-Ameerikast.
Isendite arv ekspositsioonis on võimalikult suur, et loomult peidulised peamiselt ööaktiivse eluviisiga loomad ka päevaajal näha oleks. Nii ongi meie liikide valikus ülekaalus ühiselulised liigid.
Ekspositsioonis on loomi igas vanuses, st ka väga vanu “olijaid”, keda hoiame võimalikult kaua oma perekarja hulgas. Tihti nende elu lõpuni. Seepärast võib vahel mõni loom ka veidi “väsinud” välja näha.
Majas on näriliste pidamiseks ja paljundamiseks ka spetsiaalne ekspositsiooniväline ruum. Seal peetakse samu liike peamiselt paljundamise eesmärgil, samuti nn varuloomi, keda hooldatakse ekspositsiooniloomadest eraldi võimalike nakkuste, parasiitide jms edasikandumise vältimiseks. Ruumis on loomadele loodud võimalikult soodsad tingimused paljunemiseks: sobiv kliima- ja valgusrežiim, minimaalne häirimine jne. Puuride sisustus on seal tunduvalt lihtsam kui ekspositsioonis. Samas on tagatud iga liigi vajadustele vastavad ronimis-, kaevumis-, varjumis- ja pesitsustingimused, õige karjastruktuur, liigile sobiv mitmekesine toidulaud jne.
Kogu majas elab pidevalt kokku umbes 300 põhikarja looma.
Põhikari ja paljunevad loomad on hoolikalt valitud võimalikult mittesuguluses olevad, terved ja tugevad. Põhikarja nö püsielanikke teatakse, tuntakse ja jälgitakse individuaalselt. Neil on lausa oma nn ID kaart, mis sisaldab kõiki andmeid antud isendi kohta. Paljudel on muuseas nimedki.
Enamus põhikarjast on pärit teistest loomaaedadest. Võimalusel väldime zookauplustest ja erakasvatajatelt saadud isendite pidamist, kuna nende taust on teadmata ja tervislik seisund tihti kahtlane. Samas sobivad sel teel saadud loomad vahel verevärskenduseks.
Enam-vähem kõik liigid paljunevad regulaarselt. Aastas sünnib majas kokku umbes 1300 närilist. Loomulikult ei jää kõik sündinud loomad siia elama. See oleks võimatu ja mõttetu.
Osa sündinuist vahetab välja mõne põhikarjas surnud, vananenud, mittesigiva, haige, teiste poolt tõrjutud vm põhjusel mittesobiva looma. Osa noorloomi läheb zookauplustesse, kingitakse, müüakse jne. Kõik üleliigsed ja põhikarja mittesobivad loomad lähevad söödaks teistele loomaaia loomadele. Ka nemad tahavad vahel süüa loomulikku toitu. Nagu looduseski satuvad kiskjate toidulauale peamiselt nõrgad, vigased, vanad ja noored isendid. See on täiesti loomulik protsess.
Närilisi ravitakse vajadusel. Näiteks kui puhkeb mingi laialdasem haiguspuhang, mis ohustab liigi/liikide säilimist. Kõigile närilistele tehakse regulaarset tõrjet nii sise- kui välisparasiitide vastu.
Iga üksiku nõrga, haigestunud või vigastatud looma ravimine pole alati vajalik, kui teda saab asendada uue tervema loomaga. Nii jäävad elama ja paljunema ikka terved ja tugevad, elujõulised isendid.
Reeglina ravitakse kõiki põhikarja loomi.
Enamasti on meie närilised õnneks terved ega vajagi ravi. Haigusi püüame pigem ennetada, pakkudes loomadele kvaliteetset sööta, õigeid elutingimusi jne. Ebaselgetel põhjustel surnud loomad lähevad lahkamisele ja vajadusel edasisteks uuringuteks laborisse.
Kõik närilised sügavad ennast. Ka teie kodused lemmikud, muide.
Paljad hiired sügavad end karvastest liigikaaslastest sagedamini, kuna nende karvutu nahk on kõikidele välistele ärritajatele eriti vastuvõtlik. Sügamine võib olla mõnes mõttes nende omapära.
Et joogipudel ühel hetkel oli tühi ja pesemata, ei tähenda, et asi nii oli , on ja jääb. Järgmisel hetkel on pudel jälle puhas ja täis. Loomad saavad korralikult süüa-juua tavaliselt õhtupoolikul, mil algab nende, peamiselt videviku- ja ööloomade, aktiivsem tegutsemisaeg.
Närilisi koheldakse loomaaias asjatundlikult ja vahest pareminigi kui mõnesid teisi loomi. Pole vahet, kas loom läheb söödaks või mitte. Kuni selle viimase hetkeni elab ta täiesti täisväärtuslikku elu. Võrreldes suuremate loomaaia asukatega, kellele on märksa raskem tagada piisavalt õiget toitu ja avaramat eluruumi, on pisinäriliste elu siin küll ideaalilähedane. Vaadake ringi, võrrelge ja mõelge.
Loomulikult on alati teretulnud teiepoolne abi. Kasvõi näiteks meie maja tulevikuplaanides oleva pisinäriliste ja madude eksponeerimiseks mõeldud uue kenama ja parema puuridekompleksi ehitamiseks.
Loodan, et meie tööpõhimõtted ja meie hoolealuste elu-olu sai nüüd selgemaks. Rahunege, nendega on kõik OK.
Arvuti taga tusatsemise asemel helistage meile 6943340 ja kõik teie küsimused näriliste kohta saavad vastuse.
Mehis Viskar 22.01.04
üks näriliste hooldajaist
paksunahaliste majas
Helen kirjutas:ühel rotil olid ka pojad. õigemini vist ainult üks (?) roosa ja paljas kinniste silmadega. õiget pesa tal polnud, kössitas ees klaasi ääres ja teised rotid käisid ka ta poega lakkumas.... on see normaalne?
Liisa, rottide joogipudel oli ikka seest roheline!
Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 3 külalist