Loomad Tallinna Loomaaias

Igasugused loomadega tegelevad asutused

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 17. jaanuar 2004, 21:54

Loomaaias täna oli silt "helista ja osta" ainult jaapani minihiirte juures.
Rottide puur näis olevat täis terveid täiskasvanud loomi, ja polnud küll otseselt selge, mis soost nad on (kuna magasid puntras), aga värvide valiku järgi arvaks, et keegi on sinna hoolega huvitavamaid eksemplare kokku valinud.
Merisigadel olid seal tõesti pojad. Samas oli merisigu ja jäneseid ka hulga vähem kui neid suvel harilikult on. Ja värvid olid ilusad.
Paljaid hiiri oli küll selle puuri kohta liiga palju ja nad kratsisid end pidevalt.
Ilmselt mingi harvendamine mingi põhimõtte järgi seal käib. Aga kindlasti pole nad ainus toit, mida sealsed kiskjad saavad. Nt troopikamajas oli sees ekskursioon, millele räägiti, et harikrokodill sööb nädalas 90 külmutatud rotti. Ja krokodille on seal majas ju veel neli. Ma arvan, et nad ostavad need rotid mingilt hulgikasvatajalt sisse, samamoodi nagu nad vihtasid ja porgandeid jm ostavad.
Pealegi, nagu maopidajad on öelnud [aga võibolla Eesti omad pole nii tublid], nemad oma kallile loomale mingit haiget rotti nüüd küll söötma ei hakka. Vaevalt loomaaedki oma eksponaatidele kehva kvaliteediga toitu lubada saab.
Võin küsida. Jällegi on plaanis nendega kobiseda, kuna rottide puuris olev joogipudel oli otsast rohevetikaga koos. See näitab hooldaja hooletust. Joogipudel ei muutu selliseks nädalaga.
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 17. jaanuar 2004, 22:18

Tallinna Loomaaia kodulehel on selline link nagu "loomade käive". Sel lehel on väljas, kui palju mingeid loomi loomaiaas on ja kuidas on nende arvukus aasta jooksul muutunud. Praegu on küll andmed ainult aastate 2001 ja 2002 kohta. Kel huvi, tasub uurida.
Loodan ka loomaaialt endalt seisukohta kuulda - milleks oletada, kui saab asjaosalistelt küsida. :D
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 18. jaanuar 2004, 00:22

Ei teadnud jah, et neil selline maja üldse olemas on. :( Seda on igati kurb kuulda, et nende loomadega nii ümber käiakse.
Toiduks minevate loomade kohtlemise kohta on kindlasti mingid seadused vastu võetud, aga tõenäoliselt kehtivad need ainult suuremate loomade (sead, lambad, veised jne) ja lindude (kanad, haned jne) kohta. Ja võibolla ka ainult inimtoiduks minevate loomade kohta.
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 20. jaanuar 2004, 02:05

sateliit kirjutas:kuskohast see loomaaed selle raha võtab, et pisinärilisi korralikult ülal pidada.

Jah, tegemist tahab loomaaias paljugi. Samas on viimaste aastatega väga palju paremuse poole muutunud. Kui mina kord aastas loomaaeda satun, on jälle, mille üle rõõmustada. :)
Pisinäriliste ekspositsioon on tegelikult see, mis võib olla, aga ei pruugi olla. Neid loomi poleks loomaaial kuigi raske uuesti kuskilt sisse osta ekspositsioonide tegemiseks. See pole tiiger, keda loomapoes ei müüda. Niiet tegelikult kui loomaaial selle mitte-tegemise pealt kokku hoida aitaks, võiks nad selle ka tegemata jätta.
Minu arusaama kohaselt on loomaaia peamine eemärk eksponeerida, milline on nende loomade looduslik keskkond. Ka madude terraariumid on viimase aastaga täiesti mõnusaks tehtud, kus taim sees ja maol valjupaik. Närilistel on samuti huvitav interaktiivne sisustus. Peale selle vaatamist võiks iga loomaomanik järele mõelda, millistes tingimustes tema loom kodus elab. Kui nad seda aga korras hoida ei jõua, oleks õigem eksponeeritavate liikide arvu vähendada kui et näidata kõiki aga kehvas seisus.
Kui ma ei elaks palgapäevast palgapäevani, siis ma kindlasti kuuluks loomaaia sõprade seltsi ja toetaks loomaaeda. Kui aga sinul on vaba raha või töötad firmas, mis mõtleb, keda sponsoreerida, siis loomaaed on alati variant. Kahjuks pole närilised just eriti hea imagoga loomad, aga mõne sõralise või pisikiskja toetamine võiks isegi prestiizhne olla. Lihtsalt selline mõte, äkki kellelgi näkkab. ;)
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 21. jaanuar 2004, 16:36

Mida mina loomaaiale kirjutasin:
Date: Sat, 17 Jan 2004 22:20:28 +0200 (EET)
To: zoo@tallinnlv.ee
Subject: Paar küsimust
Tere,
Käisin täna Tallinna Loomaaias, muuhulgas ka elevandimajas. Kuna mul endal
on kuus rotti, vaatasin huviga loomaaia rotte. Ühest küljest oli hea meel
näha, kui ilusad ja erinevad värvid seal väljas on. "Husky" markeeringu
levist Eestis polnud ma varem kuulnudki.
Teisalt, väga ebameeldivalt ja alarmeerivalt jäi silma see, et rottide
joogipudel, mis laest ripub, pole mitte ainult praktiliselt tühi ja
pesemata, vaid et seal on ka vetikas sees. Pudeli pind on roheline.
Selline asi võib lõppeda kõigi loomade surmaga. Kui ma Tallinnas elaks,
tuleksin järgmise nädala sees vaatama, kas olukord on paranenud. Praegu
loodan, et keegi mu kirja loeb ning olukorda parandab ja edaspidi sel
selliseks kujuneda ei lase.
Lontu.ee foorumis on kerkinud üles ka küsimus näriliste kohtlemisest
loomaaias. Tahaksin küsida:
1. Kas on tõsi, et haigestunud loomi ei ravita? Paljad hiired käituvad sel
kombel, et neil võiks kahtlustada täisid või sügelisi.
2. Kas loomi paaritatakse? Kas seda tehakse ka mingite reeglite alusel, st
vältides lähisuguluspaaritusi?
3. Kas väljas olevad loomad (hiired, rotid, merisead, jänesed) on ühtlasi
kiskjate toiduks? Kui neid paaritatakse, peaks küllalt kiiresti tekkima
üsna suur ülejääk.
Foorumiteema, kus loomaaed jutuks:
http://www.lontu.ee/foorum/viewtopic.php?t=340
Loodan, et tohin teie vastuse ka lontu.ee foorumisse edastada.
Terv.,
Liisa Vesik
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 21. jaanuar 2004, 16:39

Nende vastus (küsisin enne siia postitamist selleks luba):
Date: Tue, 20 Jan 2004 17:42:57 +0200
From: "last, last" <last.last@tallinnlv.ee>
Subject: [iso-8859-4] FW: Paar küsimust
Tere Liisa,
Kõigepealt vabandan väikese viivituse pärast vastamisel. Muud asjatoimetused...
Ja tutvumine "lontuga" nõudis ka omajagu aega ja emotsioone.
Kiri ja kommentaarid on edasi antud elevandimaja närilistehooldajatele, kes lubasid koostada
omapoolse vastuse, mille siis ka teile läkitan. Siiski tahaksin mõnd asja juba praegu selgitada.
Nimelt närilised (ja loomulikult ka ülejäänud asukad) ei ole meil lemmikloomadena, vaid me püüame
võimaldada neil elada oma loomulikku elu, st lihtsustatult sündida, "kakelda" ja surra. Kuna
suhteliselt kitsastes ja piiratud (puuduvad kiskjad) tingimustes loodusliku valiku toimimist
ootama-vaatama jääda oleks piinarikas ja võimatu, siis loomulikult valib inimene välja nõrgemad ja
kasutab neid nö "oma huvides" - viies nad kiskjatele söödaks. Sest elussööt on kiskjatele kõige
õigem toit ja siin pole küll midagi parata.
Paar sõna tahaksin öelda ka meie vivaariumist ehk rotimajast, so majast, kus kasvatatakse
elussööta loomaaialoomadele.
See on kinnine maja, kuhu tavakülastaja sisse ei pääse. Seal on eraldi ruumid rottidele, hiirtele,
merisigadele ja putukatele. Loomade paaritamisel jälgitakse nende sugulusastet. Sigivaid loomi
hoitakse paarikaupa eraldi puurides. Pojad eraldatakse sigiva paari juurest vastavalt vajadusele,
kas vastsündinutena (kuid sel juhul mitte kõik korraga) - paljad roti-hiire-pojad lähevad
kahepaiksetele, roomajatele, ka kakuliste poegadele söödaks, või vanematena juba karvastena.
Karvaseid poegi ja täiskasvanud loomi söövad kiskjad linnud ja kiskjad loomad. Kuna meie vivaarium
katab vaid tillukese osa loomaaia tegelikust elussöödavajadusest, siis ostame me elussööta (vutte,
tibusid, rotte) ka sisse.
Mainisin ennist, et maja on kinnine. Sellegipoolest korraldame me sinna huvilistele ekskursioone.
Ühest loomaaia ja ka vivaariumi külastusest valmis eelmisel suvel ajakirjanik Kerttu Soani sulest
ajakirjas ToiduÄri 4/2003 artikkel "Mida söövad loomaaia loomad?"
Usun, et seda oleks põnev lugeda ka teil ja Lontu lugejail.
Parimate soovidega
Inari Leiman
Loodusharidus

Vat nii siis. Ajakirja ma veel üles otsinud pole, aga teen seda kindlasti.
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 23. jaanuar 2004, 21:23

Muide, artikkel oli päris muhe. :) Muidugi, selline tavalise ajakirjaartikli tasemel, niiet detailsest infost ei pakatanud ja närilistest oli ainult sööva aguuti pilt. Lugeda ikka tasub, kui huvi loomaaia loomade vastu on.
Kust seda ajakirja saab? Tallinna raamatukogude elektronkataloog [ http://ester.nlib.ee ] ja Tartu raamatukogude elektronkataoog [ http://ester.utlib.ee ] ja otsing pealkirja järgi näitab, kust. Muude linnade raamatukogude kohta kahjuks ei tea.
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 23. jaanuar 2004, 21:26


Lp. Liisa Vesikule ja teistele närilisesõpradele teavet pisinäriliste pidamisest Tallinna Loomaaia paksunahaliste majas.

Paksunahaliste majas on närilisi kasvatatud ja eksponeeritud pea 12 aastat. Selle aja jooksul on närilisi peetud 25 liigist. Hetkel on kollektsioonis 17 liiki/alamliiki.
Aastate jooksul on nende loomade kohta kogunenud hulk andmeid, teadmisi ja kogemusi. Samuti on töö käigus välja kujunenud kindel pidamis- ja paljundamissüsteem. Selleks on läbi töötatud hulgaliselt erialakirjandust, tutvutud näriliste pidamise ja paljundamisega teistes loomaaedades, konsulteeritud kolleegidega mujalt. Muuseas, pisinärilisi ei peeta ja eksponeerita mitte igas loomaaias, kuna nende pidamine ja paljundamine on vahel keerulisem ja töömahukam, kui esmapilgul tunduda võib.
Uskuge, me teame, mida teeme. Tegevus on kaugel suvalisusest.
Näriliste pidamise eesmärk meie majas on olemasolevate liikide säilitamine kollektsioonis, eksponeerimine külastajatele ning info jagamine nende kohta. Ekspositsiooni põhimõtteks on näidata loomi nende loomulikus keskkonnas. Kuna valdav enamus hetkel meil elavatest närilistest on suuremal või vähemal määral peetavad ka koduste lemmikloomadena, on ekspositsiooni kujundades püütud inimestele tutvustada nende koduste lemmikute algupäraseid looduslikke elupaiku. Ka loomi tutvustavad infosildid kirjeldavad liigi eluviise looduslikes oludes. Seda selleks, et inimestele meelde tuletada, et nende lemmikloom on algselt pärit ikka loodusest, mitte kitsukesest puurist loomapoes. Seepärast ongi looduslike liikide puhul üritatud luua igale liigile võimalikult looduslähedane elupaik.
Vormidele, keda looduses ei esine, nagu laborirott, laborihiir jt ammused katse- ja lemmikloomad ning inimkaaslejad nagu kodurott, on ekspositsioonid kujundatud vastavalt mittelooduslikeks tehiskeskkondadeks.
Pikaaegsete kodu- ja lemmikloomade, nagu kääbusküülik, merisiga, laborirott jt, eksponeerimisel lähtutakse eeskätt looma välimusest. Eesmärgiks on näidata võimalikult mitmekesist valikut erinevatest karvavärvuse ja -pikkusega vormidest. Samas on harival eesmärgil kõrvuti kirjude merisigadega näha ka, milline nägi merisiga algselt välja looduses enne pika aretustöö algust. Nii elavad looduslikku värvi merisead koos tšintšiljade ja deegudega, kes kõik on algselt pärit samadelt elualadelt Lõuna-Ameerikast.
Isendite arv ekspositsioonis on võimalikult suur, et loomult peidulised peamiselt ööaktiivse eluviisiga loomad ka päevaajal näha oleks. Nii ongi meie liikide valikus ülekaalus ühiselulised liigid.
Ekspositsioonis on loomi igas vanuses, st ka väga vanu “olijaid”, keda hoiame võimalikult kaua oma perekarja hulgas. Tihti nende elu lõpuni. Seepärast võib vahel mõni loom ka veidi “väsinud” välja näha.
Majas on näriliste pidamiseks ja paljundamiseks ka spetsiaalne ekspositsiooniväline ruum. Seal peetakse samu liike peamiselt paljundamise eesmärgil, samuti nn varuloomi, keda hooldatakse ekspositsiooniloomadest eraldi võimalike nakkuste, parasiitide jms edasikandumise vältimiseks. Ruumis on loomadele loodud võimalikult soodsad tingimused paljunemiseks: sobiv kliima- ja valgusrežiim, minimaalne häirimine jne. Puuride sisustus on seal tunduvalt lihtsam kui ekspositsioonis. Samas on tagatud iga liigi vajadustele vastavad ronimis-, kaevumis-, varjumis- ja pesitsustingimused, õige karjastruktuur, liigile sobiv mitmekesine toidulaud jne.
Kogu majas elab pidevalt kokku umbes 300 põhikarja looma.
Põhikari ja paljunevad loomad on hoolikalt valitud võimalikult mittesuguluses olevad, terved ja tugevad. Põhikarja nö püsielanikke teatakse, tuntakse ja jälgitakse individuaalselt. Neil on lausa oma nn ID kaart, mis sisaldab kõiki andmeid antud isendi kohta. Paljudel on muuseas nimedki.
Enamus põhikarjast on pärit teistest loomaaedadest. Võimalusel väldime zookauplustest ja erakasvatajatelt saadud isendite pidamist, kuna nende taust on teadmata ja tervislik seisund tihti kahtlane. Samas sobivad sel teel saadud loomad vahel verevärskenduseks.
Enam-vähem kõik liigid paljunevad regulaarselt. Aastas sünnib majas kokku umbes 1300 närilist. Loomulikult ei jää kõik sündinud loomad siia elama. See oleks võimatu ja mõttetu.
Osa sündinuist vahetab välja mõne põhikarjas surnud, vananenud, mittesigiva, haige, teiste poolt tõrjutud vm põhjusel mittesobiva looma. Osa noorloomi läheb zookauplustesse, kingitakse, müüakse jne. Kõik üleliigsed ja põhikarja mittesobivad loomad lähevad söödaks teistele loomaaia loomadele. Ka nemad tahavad vahel süüa loomulikku toitu. Nagu looduseski satuvad kiskjate toidulauale peamiselt nõrgad, vigased, vanad ja noored isendid. See on täiesti loomulik protsess.
Närilisi ravitakse vajadusel. Näiteks kui puhkeb mingi laialdasem haiguspuhang, mis ohustab liigi/liikide säilimist. Kõigile närilistele tehakse regulaarset tõrjet nii sise- kui välisparasiitide vastu.
Iga üksiku nõrga, haigestunud või vigastatud looma ravimine pole alati vajalik, kui teda saab asendada uue tervema loomaga. Nii jäävad elama ja paljunema ikka terved ja tugevad, elujõulised isendid.
Reeglina ravitakse kõiki põhikarja loomi.
Enamasti on meie närilised õnneks terved ega vajagi ravi. Haigusi püüame pigem ennetada, pakkudes loomadele kvaliteetset sööta, õigeid elutingimusi jne. Ebaselgetel põhjustel surnud loomad lähevad lahkamisele ja vajadusel edasisteks uuringuteks laborisse.
Kõik närilised sügavad ennast. Ka teie kodused lemmikud, muide.
Paljad hiired sügavad end karvastest liigikaaslastest sagedamini, kuna nende karvutu nahk on kõikidele välistele ärritajatele eriti vastuvõtlik. Sügamine võib olla mõnes mõttes nende omapära.
Et joogipudel ühel hetkel oli tühi ja pesemata, ei tähenda, et asi nii oli , on ja jääb. Järgmisel hetkel on pudel jälle puhas ja täis. Loomad saavad korralikult süüa-juua tavaliselt õhtupoolikul, mil algab nende, peamiselt videviku- ja ööloomade, aktiivsem tegutsemisaeg.
Närilisi koheldakse loomaaias asjatundlikult ja vahest pareminigi kui mõnesid teisi loomi. Pole vahet, kas loom läheb söödaks või mitte. Kuni selle viimase hetkeni elab ta täiesti täisväärtuslikku elu. Võrreldes suuremate loomaaia asukatega, kellele on märksa raskem tagada piisavalt õiget toitu ja avaramat eluruumi, on pisinäriliste elu siin küll ideaalilähedane. Vaadake ringi, võrrelge ja mõelge.
Loomulikult on alati teretulnud teiepoolne abi. Kasvõi näiteks meie maja tulevikuplaanides oleva pisinäriliste ja madude eksponeerimiseks mõeldud uue kenama ja parema puuridekompleksi ehitamiseks.
Loodan, et meie tööpõhimõtted ja meie hoolealuste elu-olu sai nüüd selgemaks. Rahunege, nendega on kõik OK.
Arvuti taga tusatsemise asemel helistage meile 6943340 ja kõik teie küsimused näriliste kohta saavad vastuse.
Mehis Viskar 22.01.04
üks näriliste hooldajaist
paksunahaliste majas
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

PostitusPostitas Endised kasutajad » 06. veebruar 2004, 19:36

käisin täna loomaaias. enamus aega veetsin elevandimajas, sest üritasin oma allergiat testida.
seal on nii palju muutunud! suvega võrreldes on ikka kõvasti ümber tehtud. puurid on kenamad, looduslikumad. nendega võrreldes on mingi kodune plastmass-jubinatega hamstripuur eriti hale.
vahva on ühte värvi ja sarnast nägu deegusid ja merisigu samas puuris näha, algul ajab segadusse. :lol:
kurb oli, et paljashiirte populatsioon oli täielikult välja vahetatud. enne oli seal palju täiskasvanuid, praegu ainult suhteliselt vähe väga väikseid poegi. muuseas neid oli müüa ka.
laborihiirtest olid pooled tiined, nii palju punnkõhte! jaapani minihiirtel oli ka hunnik poegi. ühel rotil olid ka pojad. õigemini vist ainult üks (?) roosa ja paljas kinniste silmadega. õiget pesa tal polnud, kössitas ees klaasi ääres ja teised rotid käisid ka ta poega lakkumas.... on see normaalne?
Liisa, rottide joogipudel oli ikka seest roheline!
leidsin omale ka lemmik hiire-värvi: selline hele hallikas-kollakas. mis selle nimetus on?
Endised kasutajad
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 9885
Teemad: 280
Teda kiideti: 3 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus

PostitusPostitas Liisa (Teema autor) » 06. veebruar 2004, 19:58

Helen kirjutas:ühel rotil olid ka pojad. õigemini vist ainult üks (?) roosa ja paljas kinniste silmadega. õiget pesa tal polnud, kössitas ees klaasi ääres ja teised rotid käisid ka ta poega lakkumas.... on see normaalne?

Ei, nii noor peaks pesas olema. Minu teada. Kui ta just nii vana juba pole, et omapäi ringi koperdab. Võimalik, et see on noore ema esimene pesakond ja ta ei oska poegade eest hoolitseda. Siis võivad pojad hukka saada, aga kas see ongi antud juhul kõige hullem?
Liisa, rottide joogipudel oli ikka seest roheline!

:( Kirjutasin uuesti Inarile, püüan ka sinna helistada - nad ju ise julgustasid otse kontakti võtma. Ainult et kas seal nädalavahetusel kedagi on.
Liisa
Pere liige
Pere liige
 
Postitused: 2083
Teemad: 201
Asukoht: Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Loomad Tallinna Loomaaias

PostitusPostitas LoomaArmastaja » 13. märts 2008, 21:30

ma eriti ei usu , et seal tervemad on.Sest niipalju , kui mina olen neid seal vaatamas käinud(kordi on ikka rohkesti) on nende puur old kas väga asju(mõttetuid)täis või liiga tühi. Ja loomaaias on niigi palju loomi , et igaühe jaoks vist küllalt aega ei jätku. No kindlasti on seal näriliste poolepeal mingi teine "talitaja" kes nende eest hoolt kannab , aga mina ise eelistaksin ikkagi kuskilt loomapoest osta :wink:
Kasutaja avatar
LoomaArmastaja
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 10
Teemad: 2
Pildid: 3
Asukoht: Haapsalu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 23
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Loomad Tallinna Loomaaias

PostitusPostitas mammu17 » 12. august 2008, 13:43

Loomaaia töötajad on välja õpetatud ja palju paremad hooladajad kui paljud meist kodus. Ei tasu loomaeda ja nende hooldus meetodeid ka ainult maha teha. Loomulikult ei ole neil kõigi jaoks aega aga loomad elavad ju looduses ka ilma inimese pideva hoolitsuseta ja nagu sellest kirjast välja tuleb siis seal on peamine siiski looduslikkus. Samuti saavad nad seal poole paremaid ja suuremaid, laiemaid tingimusi pakkuda kui kodu. Nii et vaadelge neid loomi aga ei tasu seal käia et loomaaias vigu leida.
Kasutaja avatar
mammu17
Kodustatud
Kodustatud
 
Postitused: 239
Teemad: 18
Pildid: 2
Asukoht: Pärnu
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 32
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Loomad Tallinna Loomaaias

PostitusPostitas Kellu » 15. august 2008, 16:40

Samas Soome loomaaed(sellel mingil Korkea saarel) on küll tore loomaaed. Erinevalt Tallinna loomaaiast ei ole seal keskendunud nad mitte liigi rohuksele vaid loomade võimalikult samalaadse keskonna loomisele nende päris elutingmustest. Samuti on seal puurid suured ja avarad mida Tallinna loomaaiast eriti ei räägiks. Soome loomaais ehitatakse samuti uut kotka puuri ÜHT liiki kotkastele. Tallinna loomaaed oleks sellele maa alale ikka mitme kotkaliigi puuri kokku surunud. Soome loomaaed ikka hoopis teistsugune kui Tallinna oma (loomasõbralikum).
Kasutaja avatar
Kellu
Kodustatud
Kodustatud
 
Postitused: 203
Teemad: 4
Asukoht: Rapla
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 23
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Muud asutused

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline

cron