www.pisi.ee

Issand kuidas aeg lendab. Alles oli mai kuu ja nüüd koputab juuli juba uksele. Teen siis kohe juulikuu küsimuse, milleks on:

Kust eelistad omale pisilemmikut soetada?

Loomulikult oleks teretulnud veidi pikem arutlus selle kohta, et miks üht või teist varianti eelistate.

Olen rotte ostnud loomapoest ja teistelt rotipidajatelt (kasvatajalt), kel rotibeebid sündinud. Eelistatum variant on kindlasti kodus kasvanud rotibeebid, aga tegelikult on see üks suur õnnemäng. Kodust tulevad lapsed on sotsiaalsemad, ei karda ega hammusta, kuid sama võib olla ka poest ostetud rotike. Palju sõltub sellest, kuidas rotipõnnid on sinna poodi sattunud, kas on tegelenud nendega rotisõber-müüja või keegi, kes julgeb teda vaid sabast tõsta.(ka sellist müüjat olen kohanud). Tervis - seda ei suuda keegi garanteerida, ükskõik, kust rotike saadud on. Aga kui rotitita saadud kodust, teiselt rotisõbralt--pidajalt, siis vähemalt teadlikult keegi haigeid rotte ei paljunda ja seepärast on lootust tugevama tervisega rotikene saada. Ühe oma rottidest(Genka) sain kunagi ka pisi-foorumi kuulutuse vahendusel, kes saabus minu juurde 7-kuusena, kuna omanik loobus temast.
Unustasin lisada, et oma kõige esimesed 2 rotipoissi sain üldse päästeoperatsiooni tulemusel, keda prügihunnikust päästsime.

Minu eelistusi on ka kaks: otse kasvatajalt või siis loomapoest.

Esimese eelised: lemmiku päritolu ja vanus on kindlalt teada. Ilmselt on nad ka sotsiaalsemad ja sõbralikumad.

Loomapoest: poes müüdavad looma- ja linnulapsed on ka väärt head kodu ja hoolitsust igasugu võimalike tervisehädade jm riskide kiuste.

Eelistaks võimalusel kindlasti kasvatajalt kindluse mõttes.

Nõustun Mari8-ga, kui kasvatajalt on võimalik omale lemmik soetada, siis eelistaksin seda, eriti, kui tegemist on hinnalisema lemmikuga, kuid ka loomapoest võib leida just selliseid erilisi olendeid ja isegi kui nad on loomapoest, siis neist võivad vägagi muhedad kaaslased saada. Oma esimesed rotid sain loomapoest ja olid need alles tegelinskid
Endal on olnud variant, et keegi tutvusringkonnast ei suuda/saa lemmiku eest hoolt kanda ja siis olen enda hoole alla võimalusel võtnud. Kurb on muidugi siis, kui mingil hetkel soovitakse looma ikka tagasi, just sel juhul, kui enne pole lemmik korralikult käitunud (nt vähese tegelemise tõttu võõrastab inimest) ja siis hiljem nõutakse lemmik tagasi, sest ta oli ju nende oma algselt

Ma ei oska öelda eelistust, aga mina sain küüliku Viljandi Varjupaigast ja leian, et ka selline võimalus on väärt kaalumist, kui kuskil varjupaigas mõni pisilemmik uut kodu ootab.

Mina eelistan soetada pisilemmiku aretaja või interneti kuulutuse kaudu heast kodust. Olen ka paar korda loomapoest merisea ostnud ning mõlemal korral on mõne nädal pärast olnud neid merisigu järsku puuris 2 tükki lisaks Otse omanikult ostes on see võimalus väike. Samas kui käin loomapoes oma merisigadele asju ostmas, siis kuidagi ei saa mööda vaadata vaestest pisikestest, kes seal omale head ja hoolitsevat kodu ootavad

Kuna endal on interneti kuulutuste kaudu teatud looma ostmisega halbu kogemusi siis nüüd tean. Kasvatajalt saab korraliku looma ja kõik teada tema kohta, samuti alati kui tekib mingi mure, saad helistada kasvõi ja nõu küsida. Samas on sellel ka omad miinused. Loomapoest pole kunagi ostnud aga no kui loom on väärkoheldud seal... siis on kahju küll. Samas internetist võib muidugi osta ka või niisama saada aga sel juhul on üks nõu- et võiks küsida võimalikult palju küsimusi looma kohta (no mitte kõiki aga põhilisi ma mõtlen) ja ise järgi minna kui võimalik. Teine asi on varjupaik. Varjupaigad on erinevad. Sinna minnes võib kõigepealt asjaga tutvuda ja loomade kohta küsida. Võib pakkuda ennast jalutajaks või midagi annetada, toitu viia.
Sellega mul ka hetkel kogemusi pole. Aga see siin on minu arvamus.

Mina soetaksin endale lemmiklooma Kasvatajalt või loomapoest