Poegade elustamine

[mustankin]

Mõtlesin, et jagan veidi oma kogemusi. Täna sündised siis meie seaproual esimesed pojad ja kohe 4 tükki. Esimene aga oli täielikult "lõtv" ja hingas 3 korda minuti jooksul, õigemini öeldes ta ei hinganud vaid lämbus. Silmad vajusid kinni jne. Ühesõnaga surmale määratud. Võtsin ta kätte, panin väikse pipeti kurku ja õrnalt nö puhusin läbi, siis 15 minutit tegin talle kunstlikku hingamist, jah just nimelt kunstlikku hingamist. 3 korda puhusin väga väheke õhku ninast sisse suud kinni hoides ja siis 10 korda vajutasin näpuga pumpavate liigutustega rindkerele. Samal ajal hoidsin teda pidevalt soojas ja umbes veerand tunni pärast hakkasid tal ilmutama lihased esimesi kokkutõmbeid, seejärel proovis ta juba ise hingata. Jätsin siis elustamuse järgi, kuid siis hakkas ta jälle lämbuma. Tegin elustamist veel 4 korda ja kõik hakkas toimima, hakkasid liikuma jäsemed, keha tõmbus nö soolikaolekust normaalseks ja ta hakkas ise ja korralikul hingama. Veel 5 minutit ja ta oligi täitsa kombes. Vot selline lugu. Aga miks ma otsustasin, seda kirjutada? Põhjusek on see, et olen eelnevalt ka kunagi 2 hirepoissi samuti elustanud ja nad on samuti oma hingamise tagasi saanud. Kuid hiirekeste kopsud on veel pisemad, seega neile ma hingasin lihtsalt hästi lähedalt huuli vastu panematta ja tugevasti, ning rindkeret samuti väga õrnalt kuid ikkagi pumpavate liigutustega. Seega äkki tuleb kellelegi selline info kasuks ja saab vajaduse korral loomale häda korral abiks olla. Kõigile notsudele soovin aga terveid ja tublisid poegi:)

[mustankin]

Eelneva jutu juurde veel see, et kui loom on peale elustamist või peale sündi väga nõrk, siis olen glükoosi pulbri seganud veega ja pipetiga toitnud. See toob elu kohe sisse. Oli kord selline juhus kui meie hiirekesed jäid nälga kuna söögitops kukkus ümber selliselt, et nad ei saanud toitu kätte ja kui me kahe päeva pärast tulime oli neist järgi vaid luu ja nahk, ning nad enam ei liikunud. Siis andsin samuti glükoosi veega ja 10 min pärast olid nad juba liikumisvõimelised ja peagi ka täitsa tegijad. Samuti suri üks hiireema peale sünnitust ja järgi jäi 7pisikest 1cm pikkust roosat pimedat hiirekest. Vahukoor iga kolme tunni tagant paberinurgalt ja 2 korda päevas glükoosi veega paberinurgalt ja suureks nad kasvasidki;) Kuigi pean tunnistama, et pole iial nii tihti pidanud öösel ärkama isegi oma kaksikute pärast:D Ühesõnaga tasub proovimist kui miskit säärast peaks ette tulema. Kõigile tervist soovides.

[Kissu]

Hüljatud küülikupoegade söötmise kohta olen ma uurinud suhteliselt pikalt ja põhjalikult. Üldiselt ei piisa ikka glükoosi ja vahukoore segu sisse söötmisest. Tähtis on kindlasti lisada sinna veel õli, muna ja vitamiine/mineraale. Kasvavatele ja arenevatele loomakesele on mineraalid ja vitamiinid väga tähtsad. Merisea pojad võivad tõesti ka glükoosi ja vahukoore peal üles kasvada, kuna nad hakkavad ju peaaegu kohe sööma ka tavalist toitu, samas võib tervise vaatenurgast määrata see esimeste nädalate toit palju ja seega tuleks siiski sellesse veidi põhjalikumalt süveneda.



Piimaasendaja küülikutele ja merisigadele (retsept kasutajalt Tupsu-Baloo):

700g lehmapiima
50g munakollast
150g 30% rasvasisaldusega koort
50g päevalilleõli
20g vitamiini-mineraalsegu,veidi C-vitamiini

Küülikupoegadele soovitatakse veel sellist retsepti:

Piimaasendaja küülikule (meriseale peaks tõenäoliselt c-vitamiini lisama):
1 purk kitsepiima või kondenspiima (magustatud)
3 supilusikat vahukoort
3 supilusikat maisisiirupit
1 munakollane

http://www.rabbitweb.net/wild-babies.asp

Selle jutuga ei tahtnud ma mitte väita, et sa oled halb loomapidaja. On näha, et sa armastad oma loomakesi väga ja oled valmis nende heaks kõigeks. Lihtsalt tahtsin näidata, et see tegelikult pole nii lihtne ja ühekülgne teema. Sellest on internetis väga palju kirjutatud ja neid artikleid tasub lugeda. Eriti kui oled inimene, kes plaanib oma loomadele pesakondi.

Hüljatud küülikupoegade teema on siin: viewtopic.php?f=9&t=8394

[mustankin]

Seda on hea teada mida te kirjutasite. Sest kui peaks tõesti kunagi juhtuma, et vaja merisigu ema asemel sööta, siis tean, et siin selline teema on ja teaks ta ka kiiresti üles leida. Seni olen pidanud elustama siiski vaid hiiri ja ühte merisiga:) Loodan muidugi siiralt, et rohkem seda tegema ei pea. Vahukoor sobis aga hiirekestele küll, seda sai küsitud arsti käest, sest ühe hiirekese päästmine mul kunagi ka ebaõnnestus, kuna andsin liiga lahjat koort. Merisea puhul ma tõesti ei tea, mida tuleks anda. Seega nüüd targem. Meil siiski notsu hakkas ilusti ise sööma;D Tänan teid, et valgustasite:)