Merisea stress

[pelle]

Tervist.
Eile sai endale kah selline tore loomake nagu merisiga soetatud. Aga tundub, et tal on elu stress peal, ta kükitab oma selles privaatses nurgakeses ja muud ei teegi. Ei tea, kas ta minu koolisoleku ajal on söömas/joomas käinud, aga noh.. pabuldab ta küll.. muidu on ta täitsa vait ja liikumatu, vahel olen isegi kontrollinud, et kas ta elab. mõtlesime, et kui lähipäevil asi paremaks ei lähe, võtame talle kaaslase, aga tahtsin teada ka teie arvamust. Nii, et.. mida arvate, milles võib asi olla? kas see on normaalne (nüüdseks on ta kuskil ööpäev meil olnud)? ta on ostetud loomapoest.

[Liz13]

Jah see on täitsa normaalne, kui see su merisea nö. kasvataja ei tegelenud temaga. Ja ka poes olekust sai ta kindlasti stressi. Minu kõige esimene siga oli täpselt selline. Paar päeva ainult seisis ühe koha peal, öösel vahel käis joomas ja krõbistas(sõi heina), aga kui labid põlesid ja mina vaatasin siis ta küll ei liigutanud. 1 kuu oligi ta selline suht arakene, kuni ostsin teise merisea juurde, siis kadus küll mõlemal suurem argus paari päevaga ära
Üldiselt oleks jah tore, kui notsul oleks ka seltsiline, nad ju karjaloomad

[pelle]

okei, proovin siis emale augu pähe rääkida, et ka teine notsu koju osta(a). aitäh sulle!

[pelle]

tekkis veel selline küsimus, et ega merisiga ei jäägi mind nüüd kartma, onju..?

[muztikas]

ei usu, sest et sina pole ju üldse talle midagi halba teinud.
Tegele temaga, kuid ära väntsuta, ega võta ebasobivatel hetkedel kätte, kehtib muidugi ka teiste näriliste puhul.
Kas paariline ostetud?

[Kissu]

See, et merisiga kardab, on tõesti täiesti loomulik. Uus koht, uued lõhnad ja uus inimene. Meie Proxy kartis ka valguse käes olla alguses.
Sotsialiseerimisel aitab kaasa kindlasti kui tal oleks oma majakene (see ei pea olema poest ostetud kalli hinna eest vaid võib olla täiesti tavaline pappkast kuhu augud sisse lõigatud. Loomulikult pead vaatama, et notsu sinna ära mahuks) see annaks talle tunde, et tal on oma kohakene kuhu saab varjuda vahepeal. Kui talle sellise kohakese leiad siis jäta meelde, et ära topi sinna sisse oma kätt, sest see kaotab tal sellise kindlustunde. Ürita ta sealt majast muul moel kätte saada (puidust majakese puhul mina tõstan selle notsul pealt ära, heinapall majakese puhul raputasin ma ta sealt õrnalt välja, kastikese puhul annaks seda samuti teha).
Samut hakka temaga vaikselt tegelema. Enne puutumist lase tal oma kätt nuusutada. Siis võid ta voodipeale jooksma panna (notsu muide ei hüppa sealt maha omal algatusel) seega võid lihtsalt tema kõrvale pikutada ja oodata las ta tuleb uudistab sind ise.
Pakkuda midagi head värsket talle oma käest.
Muide üks koht kus notsud ennast veel hästi tunnevad on inimese lõuaall istudes. Võtad ta omale sülle istud kusagile maha nii, et jääd pool pikali asendis ja siis võtad notsu omale rinnapeale. Ma usun, et talle peaks kindlasti seal meeldima.
Ühesõnaga pead vaikselt harjutama teda. Sotsialiseeritud ei pruugi sa saada teda nädala - paariga, see võib võtta ka kuu või kaks. Peaasi kui sa teda väntsutama ei hakka vaid lased tal endaga harjuda.
Notsudele on kindlasti soovitav paarile võtta, kuid sel juhul peab puur olema umbes jänese puuri suurune. Seega pead arvestama, et kui esialgu tundub notsu ka poest ostetud "merisea" puuris ennast hästi tunneb, siis hiljem kahele notsule on kindlasti vaja suuremat puuri.
Notsule kaaslase juurde võtmine on muidugi positiivne ja see muudab nad kindlamaks(kui sa tõesti soovid just kaaslast oma notsule siis võta samasooline notsu, sest meie Proxy ja IP on kahjuks suhteliselt vähe aega koos veetnud ja varsti läheb IP operatsioonile mis loodetavasti lõppeb hästi kuid nagu alati ei pruugi see nii minna), seega kui soovid just notsule kaaslast siis võta samasooline notsu.
Ära looda, et teise notsu võtmine sotsialiseerib su notsu. Sel juhul pead sa lihtsalt kahte notsut endaga harjutama. Sest seljuhul kardavad nad mõlemad sind lihtsalt esialgu.

[pelle]

aga ma olen lugenud, et isastele merisigadele eriti ei sobi isane kaaslaseks, et lähevad kaklema jne..

[Kissu]

Tegelikult usun ma, et nad saavad läbi küll. Peaasi, et ühtegi emast ei satuks silmapiiri lähedalegi.
Tutvustamine võib raskem olla. Seda tuleks kindlasti teha neutraalsel pinnal! Ja enne kui nad ühte puuri panna tuleks puur pesta seebiga üle, et oleks uus lõhn mõlema jaoks.

[pelle]

Samut hakka temaga vaikselt tegelema. Enne puutumist lase tal oma kätt nuusutada. Siis võid ta voodipeale jooksma panna (notsu muide ei hüppa sealt maha omal algatusel) seega võid lihtsalt tema kõrvale pikutada ja oodata las ta tuleb uudistab sind ise.

seda, et.. hüppab küll.. ma proovisin.. alguses oli ta jumala rahulikult ja siis tegi kass teises toas njäu ja siis ta läks pööraseks, hüppas maha, maandus seal all olevasse kasti.. rohkem ma seda proovida ei julge...

[pelle]

seda kah veel, et kas merisead magavad kah silmad lahti? jänkud teevad nii, aga hakkas huvitama, et kas merisead teevad kah nii.. kui jah, siis ta magab päris palju...
ta roojab ainult oma majakesse ja enamuse ajast ta ongi seal. täna tulin koolist ja märkasin, et ta oli natukene näksinud ka kõrvitsatükikest, mis oli väljaspool tema privaattuba, aga kuivikuid polnud puutunud. joogipudel oli tühi, aga selle all oli väike märg loigukene, ja ma jäin mõtlema, et äkki ta ei joogi, et äkki see vesi voolab sealt ise välja...?

[Kissu]

Merisead magavad ikka silmad kinni. Vahest aga suudavad nad pikka aega pikutada vaikselt silmad lahti.
Muide see hüppamine oli arvatavsti hirmust. Kui kardad, et jälle hüppab võid voodil patjadest ja tekkidest talle barjääri ehitada. Meie tegime ka nii kui alles värsked notsupidajad olime.
Suur sul see joogipudel on? Meil on ka alati joogipudeli all loik kuid notsu ikka joob sealt ka. Kui on piisavalt suur pudel ja näha ei ole, et väga tilguks siis käib notsu ikka joomas küll. Samas kui notsu saab palju värsket ei pruugi ta üldse juua tahtagi, kuid siiski hoolitse, et tal vesi koguaeg ees oleks.
Söömisega nii, et proovi talle erinevaid kuiv toite, värsket ja saia leiba. Nimelt notsudel on ka maitseeelistused. Samuti kui kardad, et notsu saab vähe toitvat sööki või sööb vähe tuleks katsetada närilistele mõeldud söödapulkasid. Need on hästi toitvad (kuigi notsu ei pruugi kõiki maitseid süüa).
Samuti võid õuest otsida puupulkasid, et ta saaks hambaid kulutada (linnas elades pead puupulga ära pesema ning soovitavalt ka koorima).
Soola ja mineraali kivid oleks ka soovitavad osta, sest siis saab notsu kõik vajalikud ained kiirelt kätte.
Värskest soovitaksin lehtsalatit ja kurki mis on paljude notsude lemmikuteks samuti on populaarseks porgand ja kapsas.

[Maali]

ma kuskilt lugesin et kui algul merisead v6tad siis ei tohi neid u-2 nädalat eriti kätte v6tta,et uue kohaga harjumine v6tab aega....ei tea ,aga mu enda merisead ka algul olid arad

[Carol]

Tahtsin küsida!Mul on olnud oma merisiga juba enam vähem aasta aega,kuna sain ta ühr tädi käesti kes tema sai veel omakorda ühe inimese käest,siis keegi tema vanust kindlaks määrata ei oska,kuigi arst ütles,et ta näeb välja nagu noor loom-ma ei tea muidugi,mille järgi ta seda järeldas:) Tahtsin siis küsida,et ta mul juba suht kaua olnud,et kui talle võtta emane kaaslane,ta ise ka emane,kas nad saavad omavahel läbi?

[vari]

emane ja emane võivad isegi väga hästi läbi saada, kuid eks see olene ikka notsust. kindlasti ei saa sa kohe poest uue seaga tulles teda vana kõrvale puuri visata, vaid uusasukale tuleb ajutine elamine leida (mõneks päevaks või kuni sead lepivad). sigu tuleb eelnevalt tutvustada neutraalsel pinnal (ehk siis mitte puuris või näiteks rätiku peal, millel on teise sea lõhn või kohas, mida vana siga enda omaks peab - näiteks võib kasutada teist tuba või voodit/põrandat/vms) ja vaadata kuidas nad läbi saavad. enamasti ei teki probleeme, vanal seal võib aint veidi harjumatu olla, et keegi veel on (eriti kui uus siga on noor ja teine vana, noorem on hullem siiberdis ent see võib ka vanale seale elu sisse tuua).
kindlasti pead kaaluma ka seda, et 2 notsut on ikka 2 notsut ja 1 sea puuri ei mahu nad enam pärast ära - tuleks muretseda suurem puur (osta või ise ehitada) ning samuti kisavad/söövad/pabuldavad 2 siga rohkem kui üks. ent neid on tore koos vaadata, endal silmarõõmu rohkem ja sead õnnelikumad