Lisabeth kirjutas:Minu 1-aastane notsu joob päevas jube palju. Mingi 200 ml/24h, vahest isegi rohkem. Sellest tulenevalt pean tema puuris saepuru vahetama lausa ülepäeva, sest tema nö. pissimisnurk on jube märg ja siga muudkui kratsib ennast. Ebamugav ju märja sees ringi paterdada.
Kas see on normaalne?
Erinevad loomad joovad einevates kogustes. Minu notsud joovad suhteliselt vähe, aga olen lugenud, et mõndadel joovad merisead sama palju. Võibolla pisut palju on see 200 ml/24h tõesti, aga pole veel hullu. Veel, et...ega tal kõht lahti pole? Või on asi vaid pissimises.
Asi võib olla aga ka hullem:
Signe lehelt
Tsüstiit (Cystitis)
Tsüstiit on põieseina põletik. See on väga levinud tervisehäda eriti emasloomadel, kuna nende kusiti on isaste omast lühem. Aeg-ajalt esineb seda häda aga ka isastel. Haigus tekib põie siseseina nakatumisel bakteritega. Igasugune takistus kusitis (näiteks kivid) võib aga samuti tsüstiiti esile kutsuda, sest seisev uriin koguneb põide ja kusitisse.
Tsüstiidi peapõhjuseks on liiga proteiinirikas toit. Sümptomid on erinevad ega pruugi ilmneda korraga. Kui võtad looma sageli kätte, võib märgata, et tema alumine pool on alatasa märg. Ta kas pissib rohkem või on tal põiepidamatus - viimast põhjustavad juba tekkinud või tekkivad kuseteede kivid. Teine sümptom: loom tõstab end kõrgele tagajalgadele pissimist lõpetades. Kolmas tundemärk: loom piiksub pissimise ajal. Erinevalt põiekividest on viiksumine kogu urineerimise aja ühesugune - põiekivide puhul valjeneb piiksumine pissimise lõppedes. Sageli istub loom, pea tagajalgade vahel, ja lakub end. Tupeava võib olla laienenud ja seal võib olla näha haavandeid, mis võivad levida kõikidele suguelunditele.
Kõige rohkem kasutatakse tsüstiidi raviks igivana meetodit, nn "odramärjukest" (Barley water ingl.k), mida ka inimeste raviks kasutatakse. See pole aga see "märjuke", mida sa poest ostad. See peab olema veniva, viskoosse koostisega ja seda saab teha kodus: keeda odrateri suhtes 10 osa vett ja 1 osa terasid. Odraivad on erinevad, mõnesid tuleb vees leotada kauem kui teisi, isegi kuni 15 minutit. Seega jälgi neid keetmise ajal ja vajadusel lisa veidi vett. Keeda korraga valmis väike kogus, kuna odravesi ei säili kauem kui 24 tundi.
Õige odravesi on hästi viskoosne ja veniv. Jahuta jook maha ja anna väikestes kogustes sageli oma patsiendile juua.
Sega keedetud odrad kurgiga või looma lemmikköögiviljaga ning anna ka see segu loomale sisse. Seda võetakse tavaliselt meelsamini kui vett ja kuna ka see segu on hästi viskoosne, siis on mainitud segu põletikuliste kudede rahustamisel sama tõhusa toimega. Loomakese seisund paraneb selle joogi tulemusel enamasti kiiresti. Kudede rahustamise tulemusel suudab looma immuunsüsteem paremini bakteritega toime tulla. Eriti kiire on ravi toime siis, kui ühendad odrajoogi teiste teraapiavõtetega.
Jõhvikamahl on neeru- ja põiehädade puhul alati hea, mida tuleks anda sageli. Üle annustada on praktiliselt võimatu ja enamik notsusid armastab jõhvikamahla maitset. Ka kadakas ja punane päevakübar (Echinacea) tinktuurina on samuti väga head ravimid. Neid võid anda 1 milliliiter nii hommikul kui õhtul.
Vahel aitavad aga üksnes antibiootikumid. Sel juhul on kõige tõhusam Trimethroprim`i ja Sulphadiazine`i kombinatsioon (suukaudselt manustatuna).
Loodan aga, et seda viimast haigust tal pole, kuid võid siiski loomaga arsti juurde minna, kui ta veelgi rohkem urineerima hakkab.
.Siiani pole veel suutnud välja mõelda ,kuidas teda ümber õpetada.Oma ilusa pika kasuka ajab ta sedasi koledaks ja kammimist ei salli seejuures silmaotsaski.