Kirjutan siis ühest haigusest, milleks arst ütles olevat "meriseakatk". See seisneb selles, et merisea tagakeha muutub halvatuks. Tagakäpad tulevad liigestest välja ja on lihtsalt laiali külje peale. Näiteks minu notsul oli nii, et kui ta lamas kõhuli, siis olid tagakäpad väljasirutatud ja kui veidike külje peal oli, siis olid käpad kehast eemal kõrval. Püüdes neid talle kõhu alla lükata, hakkas ta niutsuma. Puuris ta väga aktiivne polnud ja lihtsalt roomates otsis endale sobivat lamasmiskohta. Tihtipeale ta ka tudises/kõikus, ma arvan, et see oli tingitud alatoitumisest. Põrandal liikudes oli ka näha, et ta lihtsalt lohistab tagakeha järgi ning oli üldiselt üsna kohmakas. Millest see haigus tekib, täpselt ei saanudki teada. Internetist samuti ei leinud infot selle kohta. Kuid sellega kadus mu notsul söögiisu, samuti ei joonud ta üldse vett. Ja selle tõttu võttis ta väga palju kaalust alla. Ma ei tea ta täpset kaalu, kui ta veel terve oli, aga ligi 1kg ikka. Kuid umbes poolteist-kaks nädalat olnud haige, võttis ta nii palju alla, et oli kõigest 650g. Vanust oli tal ka piisavalt, kevadel oleks saanud 7-aastaseks. Söömise lõpetamine ei pruugi alati ilmneda, sest arst ütles, et neil oli ka kunagi üks notsu seal, kellel oli küll väga hea isu, kuigi põdes sama haigust. Ravi on ka sellel olemas, aga tõenäosus oli vist 1-2%, et see aitab. Minu otsus oma põssa puhul oli, et kui ta juba on niivõrd vana ja n.ö oma elu ära elanud + ravi toimimise võimalus nii väike protsent, siis lasin ta magama panna. Leian, et see oli parem otsus kui piinata nii ennast kui teda - vaatada, kuidas ta iga päevaga aina abitumaks muutub ning võib-olla ühel päeval tema puuri juurde minnes avastada, et ta on surnud. Veel üks asi, miks hakkasin tema tervise pärast muret tundma, oli see, et tavaliselt (hommikuti ja kui keegi välisuksest sisse tuli) hakkas ta vinguma märgiks, et tahab süüa või tähelepanu ning ta ei tõusnud enam tagakäppadele ega hakanud erutusest puuri närima, kui köögi-või puuviljaga tuppa tulin ja ta selle lõhna tundis.
Soovitan kõigil väga tähelepanelikud olla oma notsudega ning väikseimagi muutuse korral notsu käitumises või välimuses pöörduda arsti poole.