Isetehtud rotipuur.

[TriinuR]

Juhtusin kogemata peale piltidele ja juttudele isetehtud rotipuuridest. Tekkis huvi, et kui paljud on siis ise oma rottidele puuri teinud?
Kui aja ja raha kulukas see on olnud?
Kuidas puur ise on vastu pidanud ja kui hästi sobinud rottidele reaalselt?
Tänan kes viitsivad kaasa rääkida siin.
Eks näe kas viitsin selle suure töö ette võtta

[Lind1100]

Kunagi sai tehtud...

Mõõtudeks vist ligikaudu 60x80x100cm, vineerist ning 2x2cm aukudega traatvõrgust. Puitalus oli kahes osas - raam ja sealt välja käiv sahtel. Kuna sahtlis oli pidevalt üsna paks kiht saepuru, mida pidevalt vahetati, ning mõnel korral sai kogu asi survepesuriga (või talvel lihtsalt duši ja harjaga) üle pestud, siis haisema eriti ei hakanud. "Sahtlit" oleks saanud muidugi ka ilma ülejäänud puuri välja vahetamata asendada. Sees olid paar puitriiulit, kingakarpe, rippkiikesid, paberkäterätitorusid ning muud huvitavat. Uksi peale sahtli oli 2 - sellised 25x25cm ruudud kahes küljes, sageli erinevate klambritega vms kinni hoitud.

Natuke keerulisem oli traatvõrede puhastamisega - need tehti ka kohati pissiga kokku, oli päris palju harjaga nühkimist, et puhtaks saada. Samuti leian tagantjärgi, et terve külg oleks võinud nagu kapiuks lahti käia. (Ja millegi tugevamaga ka kinni vastavalt, kahe tabalukuga ehk - endistest ustest murti mitu korda läbi.) Ülemiselt riiulilt rotti kätte saada või riiulit pesta või rippkiikesid vahetada oli kohati tegu, nõudis mõningat õlaliigese paindlikkust.

Hinda nii kaua aja taha ei mäleta ... mõned meetrid sobivat aiavõrku ja ~kaks ruutmeetrit paksu (ehk oli 15mm?) vineeri läks sinna alla. See oli veel krooni ajal, nii et tõenäoliselt on hinnad muutunud ka. Kokkupanekuks läks paar-kolm tundi. Eriti keeruline ei olnud, küll aga suutis isa endale traadiga sõrme torgata.

Kuus rotti (kaheste paaridena) elas kenasti üle; oleks ehk kauemgi elanud, kuid peale seda jäi rotipidamisse vahe ning puur sai aastateks kuuri seisma pandud, kus talle tuli lõpuks rooste peale.