www.pisi.ee

Metsküülikuid on olemas ka, aga mitte Eestis
. Lõuna-Rootsi on neid tihedalt täis. Üleeile õhtul, kui haiglast auto poole läksin oli murul kokku 12 küülikut

lihtsalt informatsiooniks:
Keskkonnaminister kinnitas 7. oktoobril 2004 määruse 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri".
Selle Määrusega kehtestatakse selliste võõrliikide nimekiri, mille elusate isendite toomine Eestisse tehistingimustes kasvatamiseks või pidamiseks on keelatud.
Määrusesse on koondatud 2 taimeliiki ning 19 loomaliiki. Taimeliikidest on nimekirjas mürgised karuputked ja loomaliikidest imetajad: kanada kobras, tähnikhirv, kabehirv, kanada saarmas, ameerika naarits ehk mink, kährikkoer, valgesaba-pampahirv, ondatra, küülik (looduslik vorm), muflon, hall orav.
Nii, et ärge neid siis nüüd Mio juurest Rootsist siia vedama hakake, muidu satute rtellide taha

Aga huvitav, miks Eestis metsküülikuid pole ja ei või tuua kah ?

Eks igal loomal ole oma looduslik levikala. Küülik tahab vist natuke soojemat kliimat. Siin näiteks näen jänest harva, aga küülikut pea iga päev. Kui kuskile uus loomaliik sisse tuua, võib see lõppeda sama rumalalt, kui rebased Austraalias, kelle inglased jahilõbude jaoks sinna tõid ja kes väga, väga palju paha teevad.

Mio kirjutas:Eks igal loomal ole oma looduslik levikala. Küülik tahab vist natuke soojemat kliimat. Siin näiteks näen jänest harva, aga küülikut pea iga päev. Kui kuskile uus loomaliik sisse tuua, võib see lõppeda sama rumalalt, kui rebased Austraalias, kelle inglased jahilõbude jaoks sinna tõid ja kes väga, väga palju paha teevad.

Ärgem unustagem ka küüliku tehtud ulatuslikku kahju Austraalias. Samuti toodi küülik sinna sisse, kui võõrliik. Kuid mis eesmärgil ... pgn ma ei mäleta enam Kui teada saan, eks siis panen kirja.
... üx katke:
Bioloogiline tõrje
JUHTUM 16. Küülik (Oryctolagus cuniculus)
1859. aastal tõi Thomas Austini nimeline mees Austraaliasse esimesed 24 Euroopa küülikut. Käesoleva sajandi alguses hinnati küülikute arvukust kohati kahele tuhandele hektari kohta. Igal ööl sõid nad seal ära tonni heina hektarilt.
Austraallased nottisid küülikuid sadade miljonite kaupa. Ainuüksi lihaekspordiks - paradoksaalselt just Euroopasse -, saadeti 1920. aastatel üle üheksa miljoni looma aastas, rääkimata õhtustest lihavarumistest kohalike elanike seas. Ent küülikute arv ei vähenenud sugugi, ehkki juba 19. sajandi lõpul oli Austraalia valitsus pakkunud hiigelsummasid neile, kes avastavad vahendi küülikunuhtlusest vabanemiseks.
Eurooplased ei viinud küülikuid üksnes Austraaliasse, vaid sissetoodud küülikute populatsioonid tekkisid ka mujale. Siiski ei läinud mujal sugugi nii nagu Austraalias, kus peaaegu puudusid küüliku looduslikud vaenlased, kes hoidnuks looma arvukust madalana. Ning 1919. aastal tuletas üks Brasiilia teadlane meelde 1896. aastal Uruguais sündinud lugu, kus tollal tundmatu viirus hävitas sissetoodud küülikute koloonia. Viirus tekitas müksomatoosi nimelist haigust ja levis verdimevate parasiitidega.
Müksomatoosi viirust kandvad sääsed asusid Austraalias tegutsema 1950. aastal. Mõni aasta hiljem oli küülikute arvukus katastroofiliselt langenud. 1966. aastal lisati haigusekandjateks ka Euroopas küülikuid kiusavad küülikutäid, ning 1980. aastatel üks kirbuliik.
Küülikuparadiis on Austraalias selleks korraks läbi. Kuid see liik siiski ei hävinud, sest nende loomade järglased, kes haigusest eluga läbi tulid, muutusid haiguse suhtes immuunseks. Siin ta on, üks RLÖ printsiipe - igavene valvsus!

Väike lõik raamatust "Mul on kodus KÜÜLIK" Bradley Viner :
Kas teadsid, et ...
Esimesed 16 küülikut toodi Austraaliasse aastal 1840 ning kulus kõigest 50 aastat ,et asustada kogu manner, kus puudusid teda ohustavad vaenlased.
Huvitav kumb lõik õige on ??

Noh, küülikute Austraaliasse asustamise aasta pärast ei maksa juuksekarva lõhki ajada, kuid minu leitud variant märgib, et kõigepealt toodi nad Tasmaania saarele ja sealt 1835 Austraalia mandrile. Austraalias polnud küülikutel looduslikke vaenlasi ja aastaringselt soe kliima võimaldas pidevalt paljuneda, Eestis seda küülikute loodusesse asumisel ei juhtuks, aga hoiatav näide on olemas ja parem on võõrliikidega mitte katsetada. Meil on ikka nii kujunenud, et jänesed on metsas ja kodus on meil mitteeestimaise päritoluga küülikud.