Meie "Liivahiirte lossid" kodus vaikivad...

Miks mu hiir nõnda käitub? Kuidas hiired tavaliselt..? Ja palju muud. Kuidas ta teiste loomadega läbi saab?

Moderaator: triini22

Meie "Liivahiirte lossid" kodus vaikivad...

PostitusPostitas Lancelot (Teema autor) » 26. veebruar 2015, 02:33

Pole tükk aega siia kirjutanud. Nüüd siis kirjutan, teen põgusa kokkuvõtliku meenutuse meie 4 liivahiirest.

2011 aasta suvel saime endale täiesti tasuta 5 liivaka poega ühest pesakonnast (sündinud kusagil juuni lõpp juuli algus). Käisime liivakatega loomaarstil kes aitas määrata nende sugu. Selgus et 5 üks oli emane ja neli olid isast. Andsime emase liivaka ära ja jätsime endale 4 isast liivaka põnni. Ostsime terraariumi 50x50 cm ja sisustasime selle. Katsetusi oli terraariumis palju kuid lõpuks kujunes kindel paigutus välja.

Kusagil pea et pool aastat elasid isased liivakad sõbralikult koos, seejärel läks neil võimuvõitluseks. Eraldasime kõige võimukama ja agressiivsema, liivaka kes elas ainult pool aastat sest hüppas ennast surnuks. Kolm liivakat jätsime kokku. Nemad elasid sõbralikult koos pea et 1.5-aastat siis läks liivakatel jälle võimuvõitluseks ning jälle tuli liivakad teineteisest eraldada. Üks liivakas läks ühe lapse tuppa ja teised kaks teise lapse tuppa. Ja nii see elu liivakatel rahulikult kulges üle 3-aasta. Siis aga juhtus üks väga ebameeldiv lugu, nimelt avastas ühel õhtul väiksem laps et kaks liivakat kes elasid koos pea et 3.5-aastat läksid omavahel kaklema ja tugevam liivakas murdis nõrgema maha. Saime jaole alles siis kui üks liivakas oli juba kõrist puretud ja surnud. Nüüd jäi alles ainult kaks liivakat, üks ühe ja teine teise lapse toas. Läks veel üks kuu ja teise surnuks purenud liivakas jäi kuidagi vaikseks ning rahulikuks. Liikus väga vähe, sõi ja jõi vähe ning suri 1-1.5-nädala jooksul, elades 3.6-aastat. Lõpuks jäi alles viimane liivakas, kes on elanud juba pea et 3.8-aastat. Kuid sellel viimaselgi liivakal on tekkinud täpselt samade sümptomitega hääbuv käitumine. Täna pakkusime talle juua ja süüa. Joomisest ta keeldus kuid oma lemmikutele sihvkadele ei suutnud ütelda ei. Sõi neid väga vaevaliselt ja tudisedes. Pakkusime talle närimiseks lemmikmänguasja papist wc-rulli kuid liivakas keeldus. Minu vaatlus ja sisetunne ütleb et meie viimast kõige vanemaealist liivakat tabab sama "saatus" mis eelvimast. Tema jäädav lahkumine meist on nüüd päevade küsimus.

Meie isaste liivakate kokkuvõtlik eluloo lühikronoloogia:
1. Sniff (must) - kõige julgem, agressiivsem ja aktiivsem liivakas. Hüppas hästi. Esimene võimuvõitluse alustaja. Eraldasime ta teise puuri kuid õnnetul kombel hüppas ennast surnuks. Oletatavasti selgroovigastus. Eluiga 2011, 6-kuud.
2. Kilu (kreemikalt helepruun) - väga arg ja kartlik, pelgas kogu elu teisi liivakaid ja inimesi. Pidevalt piiksus ja vingus kui Tupsu teda toidukausi juurest eemale tõrjus. Ühesõnaga selline armas paksukesest äbarik. Tupsu murdis Kilu maha. Eluiga 2011-2014, 3.5-aastat.
3. Tupsu (hall) - julge, tegutseja, uudishimulik. Ei kartnud teisi liivakaid ega inimesi. Kui oli Kilu maha murdnud siis suri peale seda 1-kuu jooksul. Surma põhjus teadmata. Vanadus? Eluiga 2011-2014, 3.6-aastat.
4. Pipo (helepruun) - omaette tegutseja. Aastatega hakkas inimesi rohkem usaldama. Hetkel hääbuvas seisundis: ei joo eriti ja sööb väga vähe. Vanus 3.8-aastat. Eluiga jääb suure tõenäosusega vahemikku 2011-2015. Vanadus?

Minu küsimus oleks nüüd kõikidele liivakate pidajatele ja kasvatajatele.
Kuidas ja millise välise käitumisega sureb liivahiir vanadusse?

Kas see vaikne järk järguline 1-1.5-nädalane pöördumatu kustumine ongi liivakatel suremine vanadusse. Kus alati nii aktiivne ja väsimatu liivakas muutub äkki üleöö vanaks, uniseks, põduraks ja tudisevaks. Kapseldub oma maailma ja ei reageeri enam välisele. Pidevalt magab silmad kinni (silmi lahti ei tee!) ja hingab justkui raskelt. Meil on see juba teine juhus.

Kas liivakate eluiga 3-4 aastat on täiesti normaalne nähtus?

Me pole oma liivakaid nend elu jooksul terraariumist ja puurist välja lasknud sest pragusid ning vahesid on meie linnakorter täis. Küll on liivakad aga saanud head spets toitu ja nende elamises on alati olnud puhas aluspanu, vesi, hein ning turvaline pesanurk. Närimiskivid ja palju palju läbinäritud wc-rulle (kõikide liivakate lemmik!). Ka pole me elus lasknud ühelgi külalisel oma liivakaid näppida. Liivakatel pole olnud suuri vigastusi ega haiguseid kui mitte arvestada omavahelisi nägelemisi ja üksikuid kaklusi. Mida võib veel nende nunnude liivakate kohta ütelda siis seda et mitte ükski nendest liivakatest pole ealeski hammustanud oma pere liikmeid.

Tuli pikk kiri. Kuid ega ma arvatavasti liivakate foorumisse suurt enam ei kirjuta, sest jäänud on ainult mälestused liivakatest. Fotosid liivakatest on tegelikult meil oma jagu. Uusi liivakaid me suure tõenäosusega enam endale ei võta. Meil on nüüd kääbusküülik ja troopikakalad. Kui liivakas Pipo meie seast lahkub siis võibolla võtame asemele kas hamstri või merisea või veel mingi karvapalli.

Elage siis hästi ja sõbralikult siin "Liivahiirte lossis". :wink:
Kasutaja avatar
Lancelot
Uudistan
Uudistan
 
Postitused: 28
Teemad: 8
Pildid: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Mees
Prindi postitus

Re: Meie "Liivahiirte lossid" kodus vaikivad...

PostitusPostitas Pinto » 27. veebruar 2015, 22:21

Liivahiirte eluiga jääb 3 ja 5 aasta vahele. Minu kogemuste põhjal (kasvatan liivahiiri 2005 aasta algusest) on 4aastane hiir ikka juba üsna väsinud ja viletsake. Seega elasid teie hiired täitsa tavalise eluea. Kahju et pooltel neist see elu õnnetult lõppes, aga eks õnnetusi ikka juhtub. Selline vaikne nurgas konutamine juhtub vanade hiirtega, kes on jäänud üksinda. Kui vanadel on noori seltsiks, siis püsivad nad kauem "värskemad" aga eks ühel hetkel lähevad nad siiski. Keegi pole igavene.

Loodetavasti saite nende aastate jooksul tubli hunniku kogemusi näriliste pidamises, et neid nüüd edaspidigi kasutada.
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4374
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 36 korda
Vanus: 33
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie "Liivahiirte lossid" kodus vaikivad...

PostitusPostitas Lancelot (Teema autor) » 27. veebruar 2015, 23:35

Tänud vastuse eest.

Ja meie viimase liivaka aeg saigi otsa...26.02.15 kella 14:00 paiku Pipo (2011-2015) vaikselt suri.

Enne meist lahkumist oli Pipo hommiku poolikul kuidagi aktiivsem. Käis terraariumis tuterdades ringi. Pakkusime talle veel kurgikillukest, justkui sõi. Tekkis isegi õhkõrn lootus et ehk tuleb sellest raskest olukorrast välja. Kuidagi nii ootamatult ja kiirelt juhtus see kõik. Sängitame Pipo laste vanaema aeda. Seal kalmukese all ootavad teda juba Sniff, Kilu ja Tupsu.
Kasutaja avatar
Lancelot
Uudistan
Uudistan
 
Postitused: 28
Teemad: 8
Pildid: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Mees
Prindi postitus


Tagasi: Käitumine

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline