Üksi jäänud liivakas...

Miks mu hiir nõnda käitub? Kuidas hiired tavaliselt..? Ja palju muud. Kuidas ta teiste loomadega läbi saab?

Moderaator: triini22

Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas GreenTea (Teema autor) » 23. aprill 2010, 15:50

Võtsin aasta tagasi endale õed liivahiired, kes olid erinevatest pesakondadest... Eile sai üks paraku õnnetult surma. Mul on lihtsalt nii kahju seda allesjäänut vaadata...
Kas ma peaksin võtma teise liivaka juurde, et sellel, kes veel elus on, seltsi oleks?
A little consideration, a little thought for others, makes all the difference.
GreenTea
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 5
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 26
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Pinto » 23. aprill 2010, 17:40

Panen lingid teemadele, kus sama asja on käsitletud. Peaksid oma küsimusele vastuse küll leidma, või siis küsi täpsustusi olemasolevatets teemadest. :wink:
Üks hiirtest suri, teisele kaaslane
Eraldi elavad liivahiired kokku
Minu eri pesakondadest liivakate ebaõnnestunud tutvustamine!
Teise hiire juurdevõtt
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4373
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 36 korda
Vanus: 33
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Kihvik » 26. aprill 2010, 23:04

Juhul, kui Pinto pakutud variantid mingil põhjusel ei aita (on ka seda juhtunud), siis leevendav lahendus üksikule elule puuris oleks vabadus. Vabaduse all mõtlen elu terve korteri/maja peal. Tean, et paljude jaoks on see vastuoluline aga omal käel on see järgi proovitud. Üks hiir näiteks oli täiskasvanuna teistest tunduvalt pisem. Sai puuris ikka korralikult peksa. Muud ei jäänudki üle, kui lasime ta korteri peale elama. Magas meil rahulikult digiboxi peal ja askeldas kogu vaba aja ringi. Kuna korter suhteliselt suur, siis põnevust jätkus tal piisavalt. Sama tehnikat sai 2 või 3(täpselt ei mäleta enam) hiirega edukalt kasutatud.

Terv,
T.
Kasutaja avatar
Kihvik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 8
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas GreenTea (Teema autor) » 27. aprill 2010, 09:21

Kihvik, kas liivakas pahandust ei hakanud tegema, nagu asju närima?
A little consideration, a little thought for others, makes all the difference.
GreenTea
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 5
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 26
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas triini22 » 27. aprill 2010, 09:53

Mina ei soovita küll üksi jäänud liivakat lahtiselt toas pidama hakata. Palju parem, on talle uus kaaslane tutvustada, kui seda õigesti teha, on kakluse tõenäosus üpris väike ja kaaslasega koos elav hiir on ka palju õnnelikum. Siin foorumiski on olnud mitu juhust, kus hiir on puurist jalga lasknud ja kätte on saadud alles mitme päeva pärast, vahel ongi kadunuks jäänud. Ma lasen enda hiiri vahel magamistuppa lahtiselt jooksma, mõnikord on nad seal kuni tund aega vabalt jooksnud. Selle ajaga on nii mõnigi asi hambajäljed sisse saanud.
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Kihvik » 27. aprill 2010, 10:07

Natuke tegi pahandust ikka. Siiski ei midagi ülemäärast. Meie puhul oli teistega kokku panemine võimatu. Õnnetul hiirel oli hambakasvuga probleeme. Kasvasid tal pidevalt läbi lõua. Lõikasime 2 korda kuus tal siis hambaid. Ükski normaalne hiir teda kampa poleks võtnud, kuna ta oli söömisprobleemide tõttu teistest 2 korda väiksem.

Terv,
T.
Kasutaja avatar
Kihvik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 8
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas triini22 » 27. aprill 2010, 10:18

Kas ja kuidas sa teda teise hiirega tutvustada proovisid, et tead et teda ükski hiir omaks ei võtnud?
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Kihvik » 27. aprill 2010, 11:12

Proovitud sai ära pea kõik variandid. Uus hiir enne puuri ja pärast puuri, lõhnastamine, aroomivaba hiir, puuride poolitamine jne... Kuna 5 puurist ühelegi alfaloomale nad ei sobinud, oli ka tutvustamine võimatu. Normaalsete hiirtega toimis harilik tutvustamine küll aga haigetega mitte. Eks see looduslik valik toimib nii iga liigi puhul...

Terv,
T.
Kasutaja avatar
Kihvik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 8
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas triini22 » 27. aprill 2010, 11:16

Kaua sa seda poolitatud puuri varianti tegid?
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Kihvik » 27. aprill 2010, 11:21

Nii kaua, kui hiire kereosad veel küljes püsisid. Sageli sai nad sealt lõhkistena välja võetud. Mõne puuri puhul piisas 1 päevast. Mõnes püsis paar kuud elus.
Terv,
T.
Kasutaja avatar
Kihvik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 8
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas triini22 » 27. aprill 2010, 11:31

Oot mis mõttes, nii kaua kui hiire kereosad veel küljes püsisid? Kaheks jagatud puuri mõte ongi selles, et puur on jagatud pooleks võrega. Nii saavad hiired üksteist nuusutada, aga teineteist hammustada ega muul viisil viga teha ei saaks. Üks link korralikust pooleks jagatud puurist - http://www.gerbilsite.com/Breeding/splittank/Splittank.html. Võimalik kasutada ka lihtsamaid variante, kuid põhimõte on alati sama, puuri keskelt läheb piisavalt peenete vahedega eraldusvõre. Sellisel viisil hiiri ühelt poolelt teisele tõstes, kuni neil on aega üksteise kohalolekuga ja lõhnaga harjuda, ei saa nad üksteisele kuidagi viga teha. Salline tutvustamine on võtnud kõige kauem aega kuni kuu või paar (loetud ühest inglise liivahiirte foorumist).
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Kihvik » 27. aprill 2010, 11:33

No kaheks jagatud puuris olid nad mitu kuud. Pärast kokku laskmist hakkas sama jama peale. Ei lugenud su postitust korralikult läbi enne ;).
Kasutaja avatar
Kihvik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 8
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas triini22 » 27. aprill 2010, 12:08

Kas sa tutvustasid seda haiget hiirt ühe hiirega või hiirte grupiga, kui vana(d) teine (teised) olid?
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Pinto » 27. aprill 2010, 12:13

Olen ise ka ühte liivahiirt pidanud üksi pidama. Ta lihtsalt ei leppinud teisega. Sai ka kõiksugu asju proovitud (neutraalne pind, kaheks jagatud puur, lõhnastamine, märg tutvustamine). Kui mõneks ajaks saigi nad kokku panna ja tundus, et asi korras siis hiljemalt paari päeva pärast oli seis sama- üksteisel kõris kinni. Hiired olid mõlemad üsna noored ja terved, kuid üks oli lihtsalt liialt suure egoga. Hiljem loobusin nende omavahelisest tutvustamisest ja teine hiir sai omale uue kaaslase- ühegi tagasilöögita. Tigedik hiir jäigi elu lõpuni üksi elama. Tean ka üht teist hiirt, kes samamoodi oli nõus kasvõi läbi vaheseina end pressima, peaasi, et saaks teise ära tappa. Ka tema elas elu lõpuni üksi. Mõlema üksiku hiire eluiga oli aga lühem, kui paarina peetavatel hiirtel.
Kasutaja avatar
Pinto
Üldmoderaator
Üldmoderaator
 
Postitused: 4373
Teemad: 115
Pildid: 21
Asukoht: Tartu lähistel
Teda kiideti: 36 korda
Vanus: 33
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas triini22 » 27. aprill 2010, 12:26

Ma tean jah, et vahel leidub selliseid isendeid, kes ei taha võõrastega tutvust teha. Samas huvitab, kas Kihvikul oli see haige selline "tigedik" või oli seal muid põhjuseid peale haiguse, miks teda omaks ei võetud.
Liivahiirte omanikud ühinege: Eesti Liivahiirte Selts
Minu liivakate kodukas
Kasutaja avatar
triini22
Liivahiirte loss & Merisigala
Liivahiirte loss & Merisigala
 
Postitused: 1362
Teemad: 24
Pildid: 8
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 35
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Kihvik » 27. aprill 2010, 14:31

Tigetikud nad minu mäletamist mööda ei olnud. Pigem sellised äpud.

Terv,
T.
Kasutaja avatar
Kihvik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 1
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 8
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Bellahiir » 24. august 2010, 15:26

Räägin ka meie hiirte ebaõnnestunud tutvustamise loo. Meil oli kaks emast liivahiirt, kuid üks suri. Tahtsime talle seltsilist ja tõime uue noore emase, hakkasime tasapisi neid omavahel harjutama. Vana hiir oli uue peale väga tige ja ründas niipea võimaluse sai. Tegime puuri sisse vaheseina, kuid nii neid pidada ei saanud, sest nii kui puuri kaant paotada, hüppas noor hiir krabinal mööda seina välja, nii kartis vana lähedal olla. Lasime neil siis koos neutraalsel pinnal joosta (vannis), vahetasime puure (olid kordamööda 2 puuris) paar korda päevas ja lasime neid iga kord pisut kokku. Valvasime, kindad käes, ise kõrval, kuid vana suutis siiski nooremat paar korda hammustada, nii et veri väljas. Jändasime niimoodi umbes 2 nädalat nendega iga päev kuni tundus, et vana ei võõristagi enam. Oh seda rõõmu kui panime hiired kokku ja nad olid sõbralikud, mängisid koos ja magasid üksteise kaisus! Nii nädal aega oli kõik hästi, kuid siis mõtles vana hiir korraga ümber ja hakkas jälle väiksemat mööda puuri raevukalt taga ajama. Tütar hakkas seepeale väiksemat päästma, võttis ta palja käega välja - kinnast polnud käepärast - surmahirmus hiir aga hammustas ta kätt nii, et veri lausa sirinal jooksis, tütar viskas valuga hiire käest ja oligi vaesekesega ühelpool. Nüüd on meil jälle üks hiir - väga vagur ja sõbralik, uskumatu, et oma suguõe vastu võis ta nii julm olla. Ta saab ilusasti hakkama ja on täitsa rõõmus ja reibas, aga kahe hiire pidamine on siiski midagi muud, palju põnevam, hiired elavamad ja tegusamad. Meie küll kahjuks enam teist kõrvale võtta ei julge.
Bellahiir
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 2
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Määramata
Prindi postitus

Re: Üksi jäänud liivakas...

PostitusPostitas Liivakatehull » 03. veebruar 2014, 17:19

Mul oli ka kunagi nii et üks mu liivahiir sai hingamisteede infektsiooni ja suri :( Ta puurikaaslane (õde) jäi üksi. Kuna me ei tahtnud et ta üksindusse sureks siis ostsime talle kaks kolmekuuset emast liivahiirt sõpradeks. Ta harjus nendega kohe ära ja oli neile nagu ema eest :-)

Tänu sellele elas see liivahiir kauem kui ta õde kes kahjuks hingamisteede infektsiooni sai.
Igatahes praegu on need noored emased mul juba 1.aastased
Liivakatehull
Kohanen
Kohanen
 
Postitused: 70
Teemad: 14
Pildid: 0
Asukoht: Eesti, Tartu
Teda kiideti: 0 korda
Sugu: Naine
Tuju: Õnnelik
Prindi postitus


Tagasi: Käitumine

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline