www.pisi.ee

Tere,

Jah, jälle mina siin oma rotimuredega, mu armas totsu, aasta ja 10 kuune, mulle tundub et tal on mycoplasma/ või / ja / kopsupõletik,

* Mycplasma
-hingab raskelt
-porfüriin
-siutsub hingates

*kopsupõletik
-karv puhevil
-loid
-järsku võttis kaalust alla

need on mu rotsu sümptomid, palun aidake mind, mida ma teen, ma ei saa kohe praegu arsti juurde teda viia ja kas on nende ghaiguste jaoks mingeid ravimeid? Kas teil on selliste asjadega kogemusi, missuguseid antibiootikume peaksin andma ja kuidas ta olu premaks teha?

Ja ta piss on oraanž

Kardan, et niimoodi, foorumi abil, ei saa me keegi kullakest aidata. Kui kohe tõesti mitte kuidagimoodi ei saa arsti juurde minna momendil, siis vähemalt helista loomakliinikusse ja räägid täpselt oma mured kõik ära. Arst siis annab sulle täpselt selliseid ravimeid, mis vaja. Aga ravimi järgi tuleb ikkagi minna ju kohale. Ka mina andsin oma rotudele(kui nad veel olid minuga) selliste sümptomite vastu rohtu, aga neid sain ma ikkagi oma rotitohtrilt ja andsin ka niimoodi, nagu oli vaja anda.Nii et: kiiresti arstiga ühendust! Seni aga hoia kullake soojas ja rahulikult pehmes pesas, paku juua ja sööki, mida armastab. Peaasi, et sööks ja jõudu oleks.

Kui asi on nõnda kaugele läinud, et rott juba loid, puhvis ning võtab kaalust alla, siis tuleks koheselt alustada antibiootikumi raviga. Lemmikutele sobivaid antibiootikume saab ainult loomaarstilt ja neil ei ole lubatud neid müüa ilma looma nägemata. Seega siin kohal ainus soovitus on siiski loomaarstiga konsulteerida ja mingi lahendus leida (kui asi raha taga, siis vähemalt osad loomaarstid lasevad vastava lepinguga tasuda arve hiljem - oleneb kliinikust).

Oranž piss viitab tõenäoliselt veepuudusele. Kas rott joob ise? Võibolla peaksid talle pakkuma ilma nõelata süstlast vett juua.

Jah ma tänan, õnneks saan minna temaga arsti juurde varsti, tänan teid, ma usun, et ta suudab veel paar nädalat ära kannatada ja ta sööb küll ise aga ta ei raatsi juua pudelist, nüüd vähemalt tean, aitäh!

Ei oska seda kuidagi lillelisemaks muuta, seega ütlen otse - sellises olukorras rotiga ei kannata paar nädalat oodata arstile minekuga. Mõne nädala pärast ei pruugi sul seda rotti enam olla või see ootamine võib tekitada igasuguseid komplikatsioone, mida pärast tunduvalt keerulisem ja kulukam ravida.

Seda ma samuti ei usu, et rott ei raatsiks juua - pigem on haigus nii kaugele läinud, et ta lihtsalt ei jaksa ennast joogipudelini sirutada.

Tore, et Sa oled eeltööd teinud ja oskad arvata, mis Su loomal viga võiks olla. Loomade haigustel on kombeks kiiresti areneda, eriti veel väikeloomade omad. Kuid on isegi mõned suuremate loomade eluohtlikud seisundid, näiteks maokeerd suurtel koertel, kus aeg mängib pearolli, ja me räägime siin tundidest, mitte päevadest, ammugi mitte nädalatest. 2 nädalat on ikka väga pikk aeg, kohe väga pikk, eriti, kui loom on loid. Ilmselt on Sinu loomal kiiresti antibiootikume vaja, aga selleks on vaja ta kiiresti arsti juurde viia, kes arvestab kogused ja määrab ravimi. Väikeloomad on õrnad ja neile peab abi saabuma võimalikult kiiresti. Iga haiguse ja iga looma puhul kehtib seadus, et mida kiiremini saab loom arsti juurde, seda
a) kergem on looma ravida, ravi on lühem;
b) suurema tõenäosusega saab loom terveks;
c) me ravime ühte haigust, mitte põhihaigust ja ajaga tekkinud komplikatsioone/tüsistusi;
d) odavam on see su enda rahakotile.

Ma ei oska kohe midagi väga öelda, kõik on juba öeldud!
Küll aga paneksin südamele, et looma võttes (ükskõik, kui väike ta on), peab oskama arvestada ka võimalike ravikuludega.
Ma saan aru, kui seda ei oska teha 12-aastane nooruk, aga lapsevanemad peaksid sealjuures olema abistajateks ja suunajateks! Nii et palun pöördu oma ema ja/või isa poole abitu looma seisundi parandamiseks!
Teist sõltub ju tema elu!
Kiiret arstilejõudmist ja loodan, et saate ruttu õige ravi!

Tere! Vastan alles nyyd hiljem, seega vabandan. Kurvad uudised. Merleenike suri ära. Käisime arsti juures ja öeldi et ta on ju täiesti kollane, tal on maks läbi. Ta pidi magama panema. :'( see juhtyus juulis, kuu aega enne tema synnipäeva, kus ta oleks kahe aastaseks saanud. Mäletan kuidas ma rääkisin temaga veel viimast korda ja jötsin hyvasti temaga. Mulle tundus et,ta oli tänulik ja sai hästi aru, nis toimus, ta jättis minuga hybasti, limpsides minu huuli, nn musi. Mul on ikka veel kahju , aga olen väga tänulik, et vastasite!