Minul ei näidanud küll ühtegi sõnumit? Kuid roselladest rääkides- nad on imeilusad, kuid ettevaatlikud linnud, kes pikapeale kõik võtavad sul käest meelispalu, kuid parema meelega teeks seda kausist. Neid on ilus vaadata ja nad on superhead lendajad ning lendavad sellise virtuoossusega, et seda on mõnus jälgida. Samas on nad suured linnud...ja jäljed jäävad järele ka suured. Mul on rosellasid 9, kolmest liigist ja võin julgelt öelda, et KÕIGIL on oma iseloom, harjumused, kes istub kiigel, kes mitte kunagi, kes lendab oma puuris, kes ainult ronib....ja nii lõputult. Sulgimisperioodil muutub nende käitumine, välimus, nad näevad sagritud, veits õnnetud välja ja suplevad pidevalt, nagu nad ka looduses teeks. Looduses on nad õppinud inimeste juurde lendama toidu ootuses- ka mul võtavad 8 kenasti maiuspalu käest- 1 on veel liiga,,värske olija``. Nad ei õpi iial nö rääkima, samas teevad teiste lindude hääli, vilesid järgi-
mul on toas, kelle pealt õppida. Neil on puuris oma väljakujunenud hierarhia ja asjatult teistele liiga ei tehta. Mulle meeldib, et neid on mitu ja nad saavad omavahel suhelda- üksik lind pole iial õnnelik. Mulle ei pea ükski lind lendama selleks mu käele, et mind lõbustada, kuid kui nad on lahti ja mul järel lendavad ning mu tegemisi jälgivad- seda on maru vaadata, kuid minu arvamus on, et lind peaks ikkagi suhtlema liigikaaslasega , siis on ta elu nii täisväärtuslik, kui puuritingimustes olla saab. Katsun alati leida linnule talle meeldiva kaaslase- nii on ju ka lindudel oma maitse ja seda tuleb aksepteerida- me keegi ei tahaks elada nii, et ühel päeval tuleb me tuppa võõras inimene ja jääbki, me peame temaga koos elama, kuigi ta meile üldse ei meeldi. Mõtlen alati enne- aga mis linnule meeldiks?