www.pisi.ee

Kas teie tsintsu laseb ennast kenasti kätte võtta? Mina pean teda küll püüdma peaaegu pool sellest ajast, mis ta lahtiselt jookseb! Ja kas tsintsudega võib õues jalutada (suvel muidugi )? Meil on see pael...umbes sama nagu merisigadel.

Sa istu rahulikult maha tsintsude juurde ja las nad ise tulevad sinu juurde, anna neile siis rosin või mõni muu maius, aga ära neid kohe sülle kraba. Las nad harjuvad sinu juurde tulema ja siis mõnikord võta sülle, aga ära puuri pane, vaid lase põrandale tagasi. Nii õpivad nad sind usaldama ja siis saad edaspidi neid rahulikult, ilma suurema tagaajamiseta puuri panna.
Mis traksidesse puutub, siis mina oma loomi küll nendega piinama ei hakka. Nad on mul juba mitme aastased ja pole trakside harjunud ja vaevalt, et nad sellisest väljaskäimisest rõõmu tunnevad.

Sain edale nädal tagsi tšintsu, aga pole kordagi sülle võtnud. Ei oska ja kui olen üritanud, teeb imelikku häält...
Kuidas teie alguses tegite?

enne ma võtsin tsinnud sülle antsin talle magustoitu, paitasin teda ja panin tagasi.

Kui nad sülle võtmisega harjunud ei ole, siis teevadki algul imelikku häält. Sa pead teda tasapisi harjutama hakkama. Algul pane käsi kas rosina või kuivatatud porgandi või pähkliga puuri ja lase tal käe pealt sööma tulla. Edaspidi säti käsi nii, et ta peaks maiuse kättesaamiseks käe peale ronima ja kui ta seda juba on mitu korda teinud, siis tõsta ta tasakesi välja võta sülle.

Mul on uus tsinnu poeg (tõime ta 10.10.04) ja ta pole vist harjunud sülles istuma. Ei ta muidu istub korralikult, ei rabele, aga ta hakkab värisema, kui istub rohkem kui minut aega.Ma proovisin talle anda rosinaid, ta võttis ja sõi ära, aga ikkagi ta väriseb.
Kui hoian teda koos preiliga (tsinnu), on temaga kõik ok. Ja on palju rõõmsam.
Noh, ega ma ei saa kogu aeg hoida neid koos süles, sest ma ei jõua neid kontrollida.

Las see tsintsuke rahulikult harjub uue kohaga ja küll sa jõuad teda sülle ka veel võtta.

Sain endale paar päeva tagasi chinchilla paari (emane ja isane, mõlemad 7 kuused). Ostsin nad farmist ning arvatavasti siit ka mure - nad ei ole inimestega üldse harjunud . Järsku keegi oskab soovitada kuidas nendega käituda, kas võtta tihedamalt sülle või lasta neil pigem harjuda vaikselt omaette (uue keskkonnaga)? Mida teha, et nad õnnelikumad oleks, praegu on nad nii hirmunud, iga kord kui puuri juurde astud siis jooksevad peitu, aga kui sülle võtad ja mingi aja hoiad, siis rahunevad maha ja ei karda enam.

Lase neil üks nädalakese jagu uue keskkonnaga kohaneda. Ära neid kohe väga sülle kraba. Käi tihti puuri juures ja pane käsi sinna sisse ja lase neil sellega tutvuda - las uurivad ja nuusutavad. Võtta kätte midagi maitsvat -näiteks rosinat ja las nad tulevad seda sinu käest võtma. Ja niimoodi harjuta neid endaga. Eks see kohenemine võtab ikka üksjagu aega, tuleb lihtsalt kannatlik olla ja nendega pidevalt suhelda.
Edu sulle.

Minu tsintsu poiss on ka farmist pärit.
Esimene nädal kangestus ära, kui keegi tuppa astus. Järgmine nädal julges juba enda kaitseks klähvida. Ja nüüd ronib sülle ning jookseb nime peale üle põranda kohale
Usaldus tekib vähehaaval ja järk-järgult

Miks mu tšintsilja sülle võtmisega ära ei harju? Kahju on teda igakord puurist püüda...ja näha et ta ei taha tulla. Ta on ju mul juba päris kaua olnud. Maiustustega olen proovinud, kõike teinud - ikka ei tule. Kätepeale tuleb, aga nii kui aru saab, et käsi hakkab vaikselt saba poole liikuma, läheb jälle oma nurka ja istub seal.:cry: Mul on temast kahju.

Aga sa proovi temaga puuris sees mängida, et ta harjuks su kätega. ja mängi taga hästi kaua, ses kui sa tegeled taga ainult 5 minutit, siis ta ei hakkagi sind usaldama. Meil aitas asjale kaasa ka see, et me laseme teda puurist välja. Ja sabast me teda üldse ei puudu.

Sa pane talle käed korralikult käppade ja kõhu alla, siis ei riku karva ja pole sabast ka vaja tirida.
Meie tegime enda omade sotsialiseerimiseks nii, et panime käed näiteks porganditükkidega puuri ja lasime tal sealt nokitseda ja käte peale sööma ronida ja siis tasakesi tõstsime välja. Aga selleni läks ikka aega. 1-2 päevaga ei juhtu midagi.

Mul on vastupidi... Isane läheb puuri vaid omal tahtel, kuna minul ei õnnestu teda sinna kuidagi saada, aga emasega on asi kergem. Arvan, et see on seotud ka sellega, et isane kauem olnud ja seetõttu peremehetseb. Sipzy, sul peaks kah ju nii olema: emane oli varem...

mul on probleem selles ettsintsu väriseb kui ta mul käes on ma ei saa aru millest see on ja veel ta üritab alati mu käest põgenedamida ma saaks või võiks teha et tsintsu mind usaldaks

Mina võitsin tsintsu usalduse nii et ma ei võtnud teda sülle ja kui ta tahtis siis ma tegin talle pai ja kui ta ei tahtnud siis ei teinud.Tsintsuga peab kannatlik olema.Minul läks aasta aega kui ta mind täielikult usaldama hakkas ja nüüd ma saan temaga väga hästi läbi.

Ära sülle võtmisega kiirusta. Lase tal kõigepealt oma käega ja lõnaga harjuda, et ta sind ei kardaks. Las ta tuleb ise sinu käepeale, siis saad teda ilusasti tõsta. Kui ta on sinu kätega harjunud, võid teda sülle võtma hakata. Anna talle midagi head, et sülesolemine oleks talle meeldiv. Ja ära hoia teda liiga kaua süles. Neile meeldib rohkem joosta.
Sellepärast ta sul ära jooksebki, et neil on lihtsalt selline iseloom. Sülesolemisega nad tavaliselt ei harjugi, nad litsalt õpivad seda taluma, aga võimaluse korral panevad enamasti plehku. Sellepärast tuleb tsintsusi hästi kindlalt käes hoida. Valesti hoidmine võib neid isegi stressi ajada.

Võid ka lahti oleku ajal tsintsule midagi head ja paremat pakkuda, siis ta saab aru, et sa ei olegi nii õudne tegelane ja teinekord on vb. sülle võtmine ka meeldivam talle

Jah peaks küll. Aga enne seda kui isane tuli, oli emane tunduvalt leplikum. Nüüd kui isane majja tuli, suht ammu juba aga ikkagi, emane enam nii lihtsalt kätte ei lase. Ma ei oska öelda, vb. on neil ka mingi armukadedus jne.
Kutsumise peale tuleb aga emane paremini ja maiustuse võtab alati vastu.
Naljakas on see ka, et kui isasele maiustus anda,s isi tema sööb rahulikult, emane läheb ähmi täis ja kaotab tihtipealle selle kohe silmist ära.
Tõenäoliselt tuleb emasega lihtsalt rohkem tegeleda. Istuda puuri juures, käed puuris. Vahepeal ta tuleb niisama ka kätele, aga enamus ajast jookseb ta üle minu niisama, aga süles olla ta ei taha. Kes ikka tahaks kui teda koguaeg nunnutatakse.

Mina panen käe neile kõhu alla ja teise käe selja peale ning tõstan kähku puurist välja.Ei saa nad arugi,kui juba mul süles on.Aga sülle püsima jääda nad küll ei taha.

Lugu selline , et sain tsillu, kes u aasta vana, aga sealt kust sain ei ole neid paitamise ja kätte võtmisega harjutatud.
Üritasin enda mõistusega paar nädalat teda harjutada, kuid asjata, aind vahel ta laskis end puurivõre vahelt sügada, kui välja jooksma lasen, siis õnneks ta läheb ise puuri tagasi. Täna mõtlesin, et kindlasti on asi nii kaugel, et äkki saan ta juba sülle võtta, niisama ta ei lase, seetõttu võtsin sabast, et küll rahuneb, kui ise rahustan teda, aga ta hakkas rabelema ja piiksuma ja hammustas ka veel
Kuidas saada oma villakuga sõbraks..?

Ikka tuleb kogu aeg sülle võtta ja sügada ja proovida süles rosinat või pähklit anda.Ja paitada.Ta hakkab aru saama,et sa ei taha teda mitte ära süüa vaid teda armastada.Aega läheb muidugi,kui ta pole enne süleloom olnud.
Istu temaga koos maas ja las ta jookseb üle sinu ja käib nuusutamas.Kui hammustamist kardad,pane puuvillased kindad kätte,neist nad naljalt läbi ei kaksa ja sinu lõhn käib ka neist läbi.Minu omad nahkkindaid kartsid.Ja kui kuuti käe paned,siis ikka mingi hea maiusega,küll ta leebub siis lõpuks.
Eks raske ole,aga nad ju ikkagi metsloomad,ainult inimese poolt puuri pistetud!Edu teile!!

eva kirjutas: Täna mõtlesin, et kindlasti on asi nii kaugel, et äkki saan ta juba sülle võtta, niisama ta ei lase, seetõttu võtsin sabast, et küll rahuneb, kui ise rahustan teda, aga ta hakkas rabelema ja piiksuma ja hammustas ka veel

Ära teda kindlasti sabast tiri! See ei meeldi ühelegi villakule ja su tsintsu kaotab ka selle vähese usalduse sinu vastu. Muu on kõik juba eelnevalt öeldud - proovi ikka ainult heaga (räägi temaga, harjuta teda oma lõhnaga, paku maiuseid.) Ole temaga sõbralik edaspidigi, eriti kuna ta on nüüd uues kohas, uue perenaisega. Kll ta lõpuks leebub!
Edu ka minu poolt!

MUl muutus emane araks, siis kui kutsikas majja tuli, mitu päeva ei tulnud välja ja istus oma puuri kõige kõrgemas nurgas.
Aga nüüd on juba nii julge, et annab koerale vastu vahtimist ja narrib teda, kui puuris on
Seega olin kindel, et ka sinu emane muutub
Edu sulle ka minu poolt.

Millal lasite oma tsintsu esimest korda puurist välja, et ta saaks oma liikumisvajadust rahuldada?

Kui ta on uues kodus siis oleks hea kui ta esialgu oma puuris harjuks ümbrusega ja sinu endaga.
Pane oma käed puuri ja lase tal harjuda ka enda lõhnadega. Kui ta ei karda ei ei võõrusta, siis võid ta 4-5 päeva pärast juba ümbrust uurima lasta
Edu sulle !

Siis, kui ta on sinu kätega harjunud ja ei karda sind. Igal loomal võtab see erinevalt aega, niiet kindlalt on täiesti võimatu öelda. Pead lihtsalt kindel, olema, et kui ta vabaduses on, siis saad ta pärast ikka kätte ka .

Kuigi isegi siis kui loom on su kätega harjunud, ei ole kindel et sa ta toapeal kätte saad alguses
Kõige lihtsam viis on õpetada loom puuri tulema toidu peale. MUl on nii, et lasen õhtul lahti ja kui süüa panen siis tulevad mõlemad puuri

sipzy kirjutas:Kuigi isegi siis kui loom on su kätega harjunud, ei ole kindel et sa ta toapeal kätte saad alguses

Noh, ma mõtlesin selle all rohkem seda, et kui sa teda niimoodi kätega krabama lähed, võib see loomakese päris ära kohutada .
Ja mina olen õpetanud oma loomakesi väljas käepeale sööma tulema. Tekitab palju erilisema tunde, et loom sind usaldab, selleasemel, et ta puuri meelitada ja siis seljataga uks kinni klõpsata.

Hmm... Minu tsintsude puhul said nad mõlemad juba esimesel õhtul välja, kuigi see oli tingitud rohkem puuripanekust. Samuti mäletan ma, et nad mõlemad tuuseldasid natuke aega mööda tuba ringi ning seejärel läksid iseseisvalt puuri. Natuke kauem läks, aga mu omaks võtmisega, kuigi ka see läks täitsa ladusalt. Eks see ole ilmsalt tingitud ka tsintsu iseloomust ja eelnevast inimestega suhtlemisest.

Mõlema chinchilla puhul sai nad suht varakult välja lastud- Vurru kohe teisel päeval. Ja ei ole harjunud minu kätega. Kiku ei lase siiani end kätte võtta. Ta võib edukalt istuda su peal, laseb pai teha jms, aga sülle võtta ei tohi. Tema läheb puuri. Ja no Vurru on meil lihtsalt väga sõnakuulelik- jookseb vapralt Kikul sabas ja kui too puuri läheb, tõttab sinna ka Vurru.