Postitatud: 25. jaanuar 2014, 23:59
Vaatan, et olen teema kunagi algatanud, kuid pole kunagi kirjutanud, kuidas mul õnnestus merisead ära sõbrustada.
Esialgu jäigi vana merisiga eraldi elama (nii, et tema puur oli kõrvuti teiste merisigade puuriga - seega suhelda sai). Mõne aasta pärast aga suri noore merisea kaaslane ja mõtlesin allesjäänud kaks merisiga siis kokku harjutada. Tegemist oli emaste merisigadega, üks vana ja teine noorem täiskasvanu, mõlemad iseloomu poolest parajad "fruktid".
Panin nad alguses ühte puuri elama, nii et võre vahel. Võreks kasutasin vana ahjuresti
Aeg-ajalt vahetasin pooli, s.t. tõstsin merisead ringi, et kumbki ei hakkaks üht poolt enda omaks pidama.
Samal ajal toimusid tutvumissessioonid väljaspool puuri:
a) koos põrandal jooksmised, mina prügikühvliga kõrval valvamas (prügikühvlit läks vaja merisigade vahele pistmiseks, kui oli näha, et võib minna rünnakuks - oma kätt ma selleks kasutada ei soovita)
b) süles olemised - võtsin mõlemad koos natukeseks sülle, paitasin, rääkisin juttu ja kiitsin. Esialgu nii, et ühe nägu seal kus teise tagumik, sest näod kõrvuti oli tüli kergem tekkima.
Selline triangel kestis meil umbes kuu. Selle aja peale olid nad suutelised põrandal koos viibima, kuid puuris pidid siiski olema eraldi.
Seejärel saabus suvi ja merisead kolisid maale välipuuri. See oli neile võõras territoorium, piisavalt suur ka, nii et suutsid seal koos olla. Söögid pidi siiski panema mõlema jaoks eraldi (kaks söögikaussi, kaks heinakuhja jne - soovitatavalt üks ühes, teine teises puuri ääres). Sügiseks olid nad harjunud koos samas puuris olema, nii et võis nad ka toas ilma vahevõreta puuri panna.
Esialgu jäigi vana merisiga eraldi elama (nii, et tema puur oli kõrvuti teiste merisigade puuriga - seega suhelda sai). Mõne aasta pärast aga suri noore merisea kaaslane ja mõtlesin allesjäänud kaks merisiga siis kokku harjutada. Tegemist oli emaste merisigadega, üks vana ja teine noorem täiskasvanu, mõlemad iseloomu poolest parajad "fruktid".
Panin nad alguses ühte puuri elama, nii et võre vahel. Võreks kasutasin vana ahjuresti
Aeg-ajalt vahetasin pooli, s.t. tõstsin merisead ringi, et kumbki ei hakkaks üht poolt enda omaks pidama.Samal ajal toimusid tutvumissessioonid väljaspool puuri:
a) koos põrandal jooksmised, mina prügikühvliga kõrval valvamas (prügikühvlit läks vaja merisigade vahele pistmiseks, kui oli näha, et võib minna rünnakuks - oma kätt ma selleks kasutada ei soovita
)b) süles olemised - võtsin mõlemad koos natukeseks sülle, paitasin, rääkisin juttu ja kiitsin. Esialgu nii, et ühe nägu seal kus teise tagumik, sest näod kõrvuti oli tüli kergem tekkima.
Selline triangel kestis meil umbes kuu. Selle aja peale olid nad suutelised põrandal koos viibima, kuid puuris pidid siiski olema eraldi.
Seejärel saabus suvi ja merisead kolisid maale välipuuri. See oli neile võõras territoorium, piisavalt suur ka, nii et suutsid seal koos olla. Söögid pidi siiski panema mõlema jaoks eraldi (kaks söögikaussi, kaks heinakuhja jne - soovitatavalt üks ühes, teine teises puuri ääres). Sügiseks olid nad harjunud koos samas puuris olema, nii et võis nad ka toas ilma vahevõreta puuri panna.