Postitatud: 16. september 2010, 18:22
Postitas vants
Sirtsu, Sinu näite puhul tuleb vahe sisse juba sellest, et üks arst on Su looma ise oma silmaga näinud, kuid teine peab oletama telefonis loomaomaniku kirjelduse põhjal (ja oma kogemuse põhjal võin öelda, et esialgne probleemi kirjeldus ja reaalne kohapeal nähtud tegelik olukord võivad olla väga erinevad).

Ja nii üleüldise märkusena - ei saa kritiseerida alal, mida ei tunta. Kui sul on veterinaari diplom taskus (koos sellega vastav oskusteave, kogemused jms), siis oleks kriitika tunduvalt adekvaatsem kui tavalisel loomapidajal, kes võib-olla mõned aastad tagasi on võtnud oma esimese looma. Mina ei julgeks küll laia labidaga lajatada, et kõik, absoluutselt kõik Eesti loomaarstid (nagu pealkirjas väidetakse), on lollid, mida muud väga madal tase tähendab? On arste, kelle juurde mina oma ühegi loomaga kunagi ei lähe, on arste, kelle juurde ma lähen konkreetse probleemiga, kuid niimoodi üldistavalt ei saa rääkida. Samamoodi on arste, kes on spetsialiseerunud kindlale alale (ükski inimene ei saa kõigest kõike teada), kuid oskavad mingil määral tegeleda ka üldiste probleemidega, on arste, kes teavad, kus maal on nende teadmiste piirid ja suunavad enda teadmiste nappimisel edasi või konsulteerivad teadjamatega ja on arste, kes teavad kõigest kõike ja oma teadmiste nappust ei tunnista.

Loomaomanikul soovitan ma küsida ja küsida veel, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui arst räägib liiga teaduslikus keeles, siis selle asemel, et noogutada ja teha nägu, et saadi aru, tuleks valehäbi alla suruda ja paluda rääkida lihtsas eesti keeles :) Loomaomanik võiks arsti juurest lahkudes teada, mis tema loomaga tehti, mis ravimeid ja miks talle määrati ning kuidas ta oma loomaga edasi peaks käituma.