Postitatud: 17. november 2009, 20:04
Eva4, sul ei ole enam midagi õigus nõuda, kui omand on üle läinud. Sul on võimalus oma loomakesi sellele inimesele mitte müüa, kelle suhtes sul on teatud kahtlused. 
OT: Seaduse järgi on loom asi, seda siis näiteks müügitehingu kontekstis. Loomadele kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid. Loomulikult ei pea enamus inimesi loomi selles mõttes asjadeks, et neid võib võtta ja/või hüljata nagu elutuid asju (erandeid on alati). Koera näite tõin selle pärast, et see on kõige levinum (inimesed teavad koertest rohkem, kui teistest loomadest). Absoluutselt ei tahtnud ma rääkida nende aretusest, vaid uue kodu otsimisest ja leidmisest.
Hetkel on tekkinud teemasse kaks terminit: kasvatajad ja aretajad. Need, kelle loomaksetel tulevad pojad ja need poodi viib, nendele loomadele on peremees ikkagi kasvataja, küll aga ei ole ta aretaja. Kasvataja on ju selline suupärane käibefraas inimese kohta, kelle kodust loomakesed pärinevad (ta ei pea olema aretaja). On kindlad inimesed, kes kasvatavadki loomapoodidele loomi/linde. Poodnikud teavad neid inimesi ja kõik on OK.
Kui kellegi loomakestel on pojad (nö kogemata) tulnud ja tingimused selle karja pidamiseks ei ole head, siis viigu nad enne loomapoodi, kui laseb kitsikuses elada või veel hullem, surma saadab.
Olen sinuga paljuski nõus kuid ärme unusta, et teema pealkiri on "Inimesed, kes viivad oma loomapoegi poodidesse", tema valgub üle kasvatamise, aretuse ja loomapidamise tingimsute (sh ettekirjutuste/nõudmiste) teemale. Tahaks veel öelda, et õige aretaja (kes hingega oma asja ajab) ei tunne end mõnitatuna ainult selle pärast, et keegi oma loomade pojad poodi viis.
OT: Seaduse järgi on loom asi, seda siis näiteks müügitehingu kontekstis. Loomadele kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid. Loomulikult ei pea enamus inimesi loomi selles mõttes asjadeks, et neid võib võtta ja/või hüljata nagu elutuid asju (erandeid on alati). Koera näite tõin selle pärast, et see on kõige levinum (inimesed teavad koertest rohkem, kui teistest loomadest). Absoluutselt ei tahtnud ma rääkida nende aretusest, vaid uue kodu otsimisest ja leidmisest.
Hetkel on tekkinud teemasse kaks terminit: kasvatajad ja aretajad. Need, kelle loomaksetel tulevad pojad ja need poodi viib, nendele loomadele on peremees ikkagi kasvataja, küll aga ei ole ta aretaja. Kasvataja on ju selline suupärane käibefraas inimese kohta, kelle kodust loomakesed pärinevad (ta ei pea olema aretaja). On kindlad inimesed, kes kasvatavadki loomapoodidele loomi/linde. Poodnikud teavad neid inimesi ja kõik on OK.
Kui kellegi loomakestel on pojad (nö kogemata) tulnud ja tingimused selle karja pidamiseks ei ole head, siis viigu nad enne loomapoodi, kui laseb kitsikuses elada või veel hullem, surma saadab.
Olen sinuga paljuski nõus kuid ärme unusta, et teema pealkiri on "Inimesed, kes viivad oma loomapoegi poodidesse", tema valgub üle kasvatamise, aretuse ja loomapidamise tingimsute (sh ettekirjutuste/nõudmiste) teemale. Tahaks veel öelda, et õige aretaja (kes hingega oma asja ajab) ei tunne end mõnitatuna ainult selle pärast, et keegi oma loomade pojad poodi viis.