Postitatud: 28. august 2009, 16:37
Postitas Riin
Minul olid kunagi eelmise jänkuga ebameeldivad kogemused kassiga ja sellepärast ei usaldaks ma ise neid kunagi omapead jätta.
Käisime minu emal külas, kellel oli hellemast hellem kass, ei ta hammustanud ega löönud kunagi kedagi käpaga. Olles kõik koos ei liigutanud kass isegi pead Tupsu suunas, meie jänku küll käis teda uudistamas ja sõprust loomas, kuid asjatult, kassi ta ei huvitanud. Läksime aga korraks teise tuppa, kui sellest uinuvast kassist oli saanud äkki täielik kiskja. Ta oli välgukiirusel meie jänkule kallale kargamas. Sel korral oli Tupsu kiirema reageerimisega, sai joostes köögist välja ja tema õnneks jõudsime meie kohe vahele. Nii, kui kass meid nägi, läks kööki tagasi ja tegi näo, nagu poleks ta ennast kordagi liigutanudki.
Sel korral lõppes asi õnnelikult, ainult karvatuustid olid laiali, tundub, et kass ikka jõudis teda krahmata, kuid õnneks ei vigastanud.
Tean, et paljudel on koerad- kassid- jänkud kõik ühes peres rõõmsalt koos, kuid kunagi ei või teada.....
Inimene on ettearvamatu, mis siis veel loomast rääkida.