Postitatud: 24. märts 2005, 18:17
Postitas Heleri
Umbes kolm nädalat tagasi algas siis meiegi tuhkrul see kaua oodatud jooksuaeg:) Kauaoodatud sellepärast, et isane juba ammu valmis vaadatud ja tuttavatel tuhkrukasvatajatel juba emased kõik paaritatud.
Algul arenes asi väga vaikselt, täpselt nii nagu erinevates raamatutes kirjutataksegi, kuid nüüdseks on innaaeg oma tipp-punkti jõudnud. Kes ei tea, siis tuhkrutel algab jooksuaeg tupe aeglase paistetusega ja tipphetkeks on muidu nähtamatu elund ikka ühe väiksemat sorti oa suurune. Loom on nagu ära vahetatud: ei viitsi mängida, ei taha süüa eriti, tahab ainult tekikoti sees mõnusasti magada. Hormoonide möllamisest on tal kadunud ka kontroll oma haisunäärmete üle, sealt ikka tuleb igasuguseid pahvakaid:).
Samuti kujutab Tikker endale ette, et tal on juba vist 10 poega, sest käib ja asjatab mööda tuba ringi ning kutsub olematuid poegi naljakate piiksuvate häälitsustega.
Ootame juba põnevuse ja kartusega isase juurde minekut!
Natuke infoks:
Ameeriklased väidavad, et enamus emaste tuhkrute surmadest on põhjustatud jooksuajast. Seda seetõttu, et emaste jooksuaeg lõpeb ainult paaritamisega. Kui sellel vajalikul perioodil emasele isast ei võimaldata, siis tema suguelund jääbki paistetama ning muutub avatuks ja avatuse tõttu tekib põletik, millesse emane sureb. Vot sellised lood tuhkrutega.
Siit siis moraal, et tuhkrud kui lemmikloomad tuleb varases eas steriliseerida. Suguvõimelisteks jäetakse ainult need, kes on mõeldud kasvatamiseks ja kelle omanikud viitsivad igal aastal korra või kaks oma looma paaritada.
(See jutt ei ole mõeldud targutamisena, vaid infoks neile, kes on tuhkrutest huvitatud, kuid ei ole nende kohat piisavalt infot kogunud)