Postitatud: 02. august 2014, 13:59
Nii,
veel näiteid poolvabapidamisest.
Hiljuti suutis Alvin teist korda Sütistes ära kaduda, pääses alasse, mis talle keelatud ja rohkem polnudki vaja. Seekord ei andnud ennast ennem näole kui 12 tundi hiljem, st neljanda metsakammimise ajal, hakkas juba hämarduma. Nutriga meelitasin juurde, oli nii ähmis ja stressis, et ei lasknud isegi mind omale algul lähedale.
Üldiselt käitub siiski Sütistes peaaegu nagu koer, jookseb teatud alal ringi ja kui edasi tahab minna, siis vaatab mind pika pilguga või tuleb juurde ja heidab maha või kui istun, siis hakkab ninaga selja tagant nügima ja on väga õnnelik, kui õiges suunas minema hakkan, st konks ongi teadmises/tajumises, kuhu ta edasi tahab suunduda.
Maal aga on suurem vabadus, seal on korduvalt tunniks-paariks "ära käinud", minu peamine roll on kontrollis, et ta kanade juurde ei satuks ja samuti pean kahepaikseid tema hambust pidevalt ära päästma, nende järgi on ta segane, kuigi rohkem kui koivad, ta neist ära ei söö. Kadunuks ta maal ei jää, rebaseid pole ja ainukesed naabrid on teispool jõge/järve ning tõhk teab täpselt, kus magada ja kust süüa saab, st vantsib selleks alati koju tagasi.
A, ja kes pole ikka veel tähele pannud, siis sääski see aasta pole, seega võib täitsa õhukeselt metsas mütata, eriti tänuväärt praeguse palavusega.
veel näiteid poolvabapidamisest.
Hiljuti suutis Alvin teist korda Sütistes ära kaduda, pääses alasse, mis talle keelatud ja rohkem polnudki vaja. Seekord ei andnud ennast ennem näole kui 12 tundi hiljem, st neljanda metsakammimise ajal, hakkas juba hämarduma. Nutriga meelitasin juurde, oli nii ähmis ja stressis, et ei lasknud isegi mind omale algul lähedale.
Üldiselt käitub siiski Sütistes peaaegu nagu koer, jookseb teatud alal ringi ja kui edasi tahab minna, siis vaatab mind pika pilguga või tuleb juurde ja heidab maha või kui istun, siis hakkab ninaga selja tagant nügima ja on väga õnnelik, kui õiges suunas minema hakkan, st konks ongi teadmises/tajumises, kuhu ta edasi tahab suunduda.
Maal aga on suurem vabadus, seal on korduvalt tunniks-paariks "ära käinud", minu peamine roll on kontrollis, et ta kanade juurde ei satuks ja samuti pean kahepaikseid tema hambust pidevalt ära päästma, nende järgi on ta segane, kuigi rohkem kui koivad, ta neist ära ei söö. Kadunuks ta maal ei jää, rebaseid pole ja ainukesed naabrid on teispool jõge/järve ning tõhk teab täpselt, kus magada ja kust süüa saab, st vantsib selleks alati koju tagasi.
A, ja kes pole ikka veel tähele pannud, siis sääski see aasta pole, seega võib täitsa õhukeselt metsas mütata, eriti tänuväärt praeguse palavusega.