Postitatud: 21. juuli 2014, 12:11
Sa oled sellest siin varem ka kirjutanud, kahjuks ei saa mina küll sugugi seda arvamust jagada. Toon siis enda poolsed argumendid.
Sa ütled mitmel pool, et nn ülevaktsineerimine teeb kahju. Kuidas? Mina zooloogina ei ole mitte ühtki tõendit selle kohta leidnud.
Mainid teises teemas, et vaktsiinides kasutatakse nukleotiide- ei kasutata. Kasutatakse viiruste puhul valgulise katte valke. Ja just seetõttu, et need on kehale piisavalt võõrad, et immuunvastust tekitada ning seda piisavalt pikalt hoida. Nukleotiidide kasutamise ei ole mingit mõtet, sest need on kehale omased ja immuunreaktsiooni esile ei kutsu.
Toome näited väljaspool vaktsineerimist. Kui kehale anda midagi, mis on talle piisavalt omane siis ei teki immuunvastust (nt nt õnnetuses kaotatud käe / jala tagasi õmblemine), samas võõras (nt siirdatav organ) tekitab immuunreaktsiooni (hoolimata sellest, et doonorit ja retsipienti valitakse nii sarnast kui vähegi võimalik). Siirdatavate organite puhul peavad inimesed võtma immuuno supressante just põhjusel, et keha immuunsüsteem organit ei ründaks ja nad seega organit ei kaotaks.
Samuti ütled, et ei teata kuna lõppeb vanemalt saadud immuunsus. Iga vaktsineeritava haiguse puhul on seda ju ometi uuritud. Ja just sellest tulevadki soovitavad vaktsineerimise ajad. Antikehade olemasolu saab vereprooviga kindlaks teha. Seda uuritakse vaktsiinide tootmisel nii enne kui peale vaktsineerimist teatud intervalliga. Jah, osade vaktsiinide puhul muudetakse vaktsineerimise tsüklit pikemaks. See tuleneb nii parematest teadmistest kui ka uutest ja parematest vaktsiinidest. Ehk kui vereproovid näitavad, et piisaval protsendil loomadel on immuunsus säilinud ka kaks aastat peale vaktsineerimist siis saab vaktsineerimise tsüklit niipalju tõsta.
Lisaks tuletan meelde, et vanemalt saab saada immuunsust vaid haiguste vastu millega on selle vanemlooma immuunsüsteem piisavalt hiljuti kokku puutunud (läbi põdedes või toimivast vaktsiinist). Ehk kui emaslooma korralikult ei vaktsineerita ja ta vastavat haigust põdenud ei ole, siis ei saa kutsikas sealt ka mingit kaitset antud haiguse vastu.
Korrektse vaktsineerimise plussid
Korrektse vaktsineerimise miinused
Mida ütlevad vaktsineerimise vastased. Panen need kirja, mis esimesena pähe tulevad.
1) Minu otsus ei mõjuta, neid kes vaktsineerimise poolt:
Mõjutab!
Just halvasti / valesti informeeritud inimeste tõttu (kellest on saanud vaktsineerimise vastased) on näiteks taas levimas varasemalt kontrolli all olnud haigused. Mida suurem hulk on vaktsineerimata- seda suurema tõenäosusega saavad alguse haiguste suured epideemilised levikud. Vaktsineerimata isendid on ohuks teistele vaktsineerimata isenditele (liiga noored, muu haiguse tõttu vaktsiin vastu näidustatud) ning neile, kelle puhul mingil põhjusel vaktsiin ei toiminud. Ehk siis vaktsineerimata jätmise otsuse tõttu kannatavad teised.
2) Vaktsineerimisest ei ole kasu.
Vaktsiinid annavad piisavalt suure tõenäosusega immuunsuse ning kui ka piisav protsent inimesi / loomi on vaktsineeritud ei saa üksikud haigusjuhud laialt levida ja kaitstud on kogu populatsioon.
Nt inimeste puhul enne vaktsiine suremus USAs vs peale vaktsiine (lisaks on vahepeal rahva arv seal ka oluliselt tõusnud, ehk ilma vaktsineerimata oleks parempoolse tulba numbrid kõvasti kasvanud):
Muide enamus neid haigusi on just vaktsineerimise vastaste tõttu taas tõusuteel.
3) Vaktsiin põhjustab muid tervisehädasid. Inimeste puhul nt väidetavat Autismi.
Ei ole ühtki teaduslikku tõendit selle kohta, et korrektne vaksineerimine seda teeks. Vaktsiini tehakse tervele parasiidivabale loomale, ning sellise looma immuunsüsteem saab vaktsiiniga kenasti hakkama. Kui loomal on mingid haigused, siis tuleks muidugi arutada, kas see vaktsineerimist mõjutab. Parasiidid nõrgestavad organismi, ning seetõttu tuleb enne neist aga vabaneda.
Autismi osas on tehtud tuhandeid uurimusi. Ainus (ja esimene), kes seose leidis ei kasutanud teaduslikku metoodikat ja on ise tunnistanud, et tema uuring oli teaduslikult ebakorrektne ning selle tagasi võtnud. Ükski uus uuring (neid on üle tuhande!) pole seost leidnud. Sarnased lood on ka loomade vaktsiinidel. Turule ei lubata vaktsiine, millega kaasnevad olulised terviseriskid. Lugege vaktsiini infolehte ja nt suvalise peavalurohu infolehte. Võin kihla vedada, et peavalurohu võimalike kõrvaltoimete nimekiri on hulga pikem kui vaktsiinil.
4) Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke keemilisi elemente.
Osaliselt õige!
Vaktsiinides kasutatakse elemente, mis teatud kujul on ohtlikud. Näiteks elavhõbedat. Aga tuletame meelde põhikooli keemia. Element oma puhtal kujul ei ole samade omadustega kui siis kui ta on seotud ühenditesse.
Nt kloor on hea näide. Kes meist on puhastanud kloori sisaldavate vahenditega nt vetsupotti teab et see on ohtlik kraam, kasutada tuleks kummikindaid (või vähemalt olla ettevaatlik selle käsitlemisel) ja nt silma-suhu sattumisel loputada ohtra veega ja pöörduda arsti poole.
Samas naatrium kloriidi (lauasool- kloori ühend) sööme me kõik ilmselt igapäevaselt. Samuti on naatriumkloriid ja vesi füsioloogilise lahuse ainsad komponendid. See on aga asi millega silmi loputada või mida vedelikupuuduse korral otse kanüüliga veeni tilgutatakse...
Sa ütled mitmel pool, et nn ülevaktsineerimine teeb kahju. Kuidas? Mina zooloogina ei ole mitte ühtki tõendit selle kohta leidnud.
Mainid teises teemas, et vaktsiinides kasutatakse nukleotiide- ei kasutata. Kasutatakse viiruste puhul valgulise katte valke. Ja just seetõttu, et need on kehale piisavalt võõrad, et immuunvastust tekitada ning seda piisavalt pikalt hoida. Nukleotiidide kasutamise ei ole mingit mõtet, sest need on kehale omased ja immuunreaktsiooni esile ei kutsu.
Toome näited väljaspool vaktsineerimist. Kui kehale anda midagi, mis on talle piisavalt omane siis ei teki immuunvastust (nt nt õnnetuses kaotatud käe / jala tagasi õmblemine), samas võõras (nt siirdatav organ) tekitab immuunreaktsiooni (hoolimata sellest, et doonorit ja retsipienti valitakse nii sarnast kui vähegi võimalik). Siirdatavate organite puhul peavad inimesed võtma immuuno supressante just põhjusel, et keha immuunsüsteem organit ei ründaks ja nad seega organit ei kaotaks.
Samuti ütled, et ei teata kuna lõppeb vanemalt saadud immuunsus. Iga vaktsineeritava haiguse puhul on seda ju ometi uuritud. Ja just sellest tulevadki soovitavad vaktsineerimise ajad. Antikehade olemasolu saab vereprooviga kindlaks teha. Seda uuritakse vaktsiinide tootmisel nii enne kui peale vaktsineerimist teatud intervalliga. Jah, osade vaktsiinide puhul muudetakse vaktsineerimise tsüklit pikemaks. See tuleneb nii parematest teadmistest kui ka uutest ja parematest vaktsiinidest. Ehk kui vereproovid näitavad, et piisaval protsendil loomadel on immuunsus säilinud ka kaks aastat peale vaktsineerimist siis saab vaktsineerimise tsüklit niipalju tõsta.
Lisaks tuletan meelde, et vanemalt saab saada immuunsust vaid haiguste vastu millega on selle vanemlooma immuunsüsteem piisavalt hiljuti kokku puutunud (läbi põdedes või toimivast vaktsiinist). Ehk kui emaslooma korralikult ei vaktsineerita ja ta vastavat haigust põdenud ei ole, siis ei saa kutsikas sealt ka mingit kaitset antud haiguse vastu.
Korrektse vaktsineerimise plussid
- Loom ei nakatu haigusesse (või põeb selle läbi kergemalt)
- Loom ei ole nakkusohuks teistele loomadele. Vaktsineerimata loomad on ohuks teistele, keda mingil põhjusel vaktsineerida ei saa.
- Loom ei sure haigusesse / ei põe läbi väga rasket ja omanikule kulukat haigust (sõltuvalt siis mille vastu vaktsineerimisest jutt)
- Regulaarne põhjus loomaarsti külastada ja oma lemmik üle vaadata lasta
- Kassid-koerad-tuhkrud: võimaldab vajadusel reisimist
- Oled seaduskuulekas (kassid-koerad-tuhkrud)
Korrektse vaktsineerimise miinused
- Regulaarne kulu
- Väike tõenäosus, et vaktsiin sinu loomal, millegi pärast ei toiminud, ning ta siiski haigestub. Nt kui vaktsiin ei anna immuunsust 0,1% juhtudest, siis kui kõik loomad on vaktsineeritud on see üks tuhandest ka kaitstud, kuna haigused ei levi. Kui aga paljud on vaktsineerimata on tõesti see üks tuhandest vaktsineeritust, kellel vaktsiin ei toiminud, ka ohus.
Mida ütlevad vaktsineerimise vastased. Panen need kirja, mis esimesena pähe tulevad.
1) Minu otsus ei mõjuta, neid kes vaktsineerimise poolt:
Mõjutab!
Just halvasti / valesti informeeritud inimeste tõttu (kellest on saanud vaktsineerimise vastased) on näiteks taas levimas varasemalt kontrolli all olnud haigused. Mida suurem hulk on vaktsineerimata- seda suurema tõenäosusega saavad alguse haiguste suured epideemilised levikud. Vaktsineerimata isendid on ohuks teistele vaktsineerimata isenditele (liiga noored, muu haiguse tõttu vaktsiin vastu näidustatud) ning neile, kelle puhul mingil põhjusel vaktsiin ei toiminud. Ehk siis vaktsineerimata jätmise otsuse tõttu kannatavad teised.
2) Vaktsineerimisest ei ole kasu.
Vaktsiinid annavad piisavalt suure tõenäosusega immuunsuse ning kui ka piisav protsent inimesi / loomi on vaktsineeritud ei saa üksikud haigusjuhud laialt levida ja kaitstud on kogu populatsioon.
Nt inimeste puhul enne vaktsiine suremus USAs vs peale vaktsiine (lisaks on vahepeal rahva arv seal ka oluliselt tõusnud, ehk ilma vaktsineerimata oleks parempoolse tulba numbrid kõvasti kasvanud):
Muide enamus neid haigusi on just vaktsineerimise vastaste tõttu taas tõusuteel.
3) Vaktsiin põhjustab muid tervisehädasid. Inimeste puhul nt väidetavat Autismi.
Ei ole ühtki teaduslikku tõendit selle kohta, et korrektne vaksineerimine seda teeks. Vaktsiini tehakse tervele parasiidivabale loomale, ning sellise looma immuunsüsteem saab vaktsiiniga kenasti hakkama. Kui loomal on mingid haigused, siis tuleks muidugi arutada, kas see vaktsineerimist mõjutab. Parasiidid nõrgestavad organismi, ning seetõttu tuleb enne neist aga vabaneda.
Autismi osas on tehtud tuhandeid uurimusi. Ainus (ja esimene), kes seose leidis ei kasutanud teaduslikku metoodikat ja on ise tunnistanud, et tema uuring oli teaduslikult ebakorrektne ning selle tagasi võtnud. Ükski uus uuring (neid on üle tuhande!) pole seost leidnud. Sarnased lood on ka loomade vaktsiinidel. Turule ei lubata vaktsiine, millega kaasnevad olulised terviseriskid. Lugege vaktsiini infolehte ja nt suvalise peavalurohu infolehte. Võin kihla vedada, et peavalurohu võimalike kõrvaltoimete nimekiri on hulga pikem kui vaktsiinil.
4) Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke keemilisi elemente.
Osaliselt õige!
Vaktsiinides kasutatakse elemente, mis teatud kujul on ohtlikud. Näiteks elavhõbedat. Aga tuletame meelde põhikooli keemia. Element oma puhtal kujul ei ole samade omadustega kui siis kui ta on seotud ühenditesse.
Nt kloor on hea näide. Kes meist on puhastanud kloori sisaldavate vahenditega nt vetsupotti teab et see on ohtlik kraam, kasutada tuleks kummikindaid (või vähemalt olla ettevaatlik selle käsitlemisel) ja nt silma-suhu sattumisel loputada ohtra veega ja pöörduda arsti poole.
Samas naatrium kloriidi (lauasool- kloori ühend) sööme me kõik ilmselt igapäevaselt. Samuti on naatriumkloriid ja vesi füsioloogilise lahuse ainsad komponendid. See on aga asi millega silmi loputada või mida vedelikupuuduse korral otse kanüüliga veeni tilgutatakse...