Postitatud: 04. jaanuar 2010, 04:42
Tuhkrud on nagu väikesed lapsed, ei hooli eriti uutest tundmatutest asjadest. Ega nemad ju ei tea et see hea on. Aga toitu valida väga ei tohiks. Enamasti on seda tüüpi käitumine kinni peremehes, kes looma ninnu-nännutab (mitte ainult tuhkrute puhul).
Kui ta toorest ei taha, siis võta niikauaks krõbuskad eest ära, kuni liha sööma hakkab. Tiibadega sama lugu. Suht kindel on, et esialgu veetakse toored palad kuskile peitu, ja sa leiad need hiljem lõhna järgi üles. Aga pole muud valikut, vahetevahel tuleb süda kõvaks teha.
Enda loomadele annan toorest ainult siis kui ma nad olen oma tuppa pannud, seega hommikul või õhtul enne magamaminekut, ja piiratud koguses, mille tean et nad ära tarbivad. Siis on neil piiratud kohad, kuhu need peitu tassida, ja ma ei pea lihatükke mööda korterit otsima pärast. Kuigi enamasti näen järgmisel päeval kuidas mul magamistoast suure tuhinaga joostakse ja paar hoolega alles hoitud palakest mulle diivani sisse poetatakse
Tükkideks lõigatud tiibade kontide närimine (koos lihaga muidugi) on nende hammastele kõige kasulikum, aga neil võtab see enamasti harjumist. Seega, krõbuskad eest ära, süda kõvaks, ja paari tüki kaupa ette anda, kuni nad seda sööma hakkad. Aga kui lõpuks kuuled krõmpsutamist, siis on see maailma parim heli
Kui ta toorest ei taha, siis võta niikauaks krõbuskad eest ära, kuni liha sööma hakkab. Tiibadega sama lugu. Suht kindel on, et esialgu veetakse toored palad kuskile peitu, ja sa leiad need hiljem lõhna järgi üles. Aga pole muud valikut, vahetevahel tuleb süda kõvaks teha.
Enda loomadele annan toorest ainult siis kui ma nad olen oma tuppa pannud, seega hommikul või õhtul enne magamaminekut, ja piiratud koguses, mille tean et nad ära tarbivad. Siis on neil piiratud kohad, kuhu need peitu tassida, ja ma ei pea lihatükke mööda korterit otsima pärast. Kuigi enamasti näen järgmisel päeval kuidas mul magamistoast suure tuhinaga joostakse ja paar hoolega alles hoitud palakest mulle diivani sisse poetatakse
Tükkideks lõigatud tiibade kontide närimine (koos lihaga muidugi) on nende hammastele kõige kasulikum, aga neil võtab see enamasti harjumist. Seega, krõbuskad eest ära, süda kõvaks, ja paari tüki kaupa ette anda, kuni nad seda sööma hakkad. Aga kui lõpuks kuuled krõmpsutamist, siis on see maailma parim heli