Postitatud: 20. aprill 2009, 21:51
OK, ma siis piinasin Arnoldid veidi, ja uurisin ta murdunud hammast.
Auku seal ei ole, küll aga paistab sealt nagu säsi, kergelt kollakam kui email.
Igaljuhul, ma siis nüüd valvan, kuidas ta söömise peale vaatab. Kui söömisega kõik korras, siis vast pole vaja midagi teha.
Aga hambakiviga on ka meie peres probleemi.
Üksi pole julenud seda kraapima hakata. Ehk kunagi satun kellegi teadjamaga kokku, kes nõus mu loomakesi veidi väntsutama.
Auku seal ei ole, küll aga paistab sealt nagu säsi, kergelt kollakam kui email.
Igaljuhul, ma siis nüüd valvan, kuidas ta söömise peale vaatab. Kui söömisega kõik korras, siis vast pole vaja midagi teha.
Aga hambakiviga on ka meie peres probleemi.
Üksi pole julenud seda kraapima hakata. Ehk kunagi satun kellegi teadjamaga kokku, kes nõus mu loomakesi veidi väntsutama.