Postitatud: 15. juuni 2012, 07:26
Jagan ka enda kogemust, ehk on kellelgi tulevikus sellest kasu.
Meie küülikupoiss muutus ühel õhtul järsku väga imelikuks - oli väga vaikselt ühel kohal, ei huvitunud söögist ega joogist ja hoidis omaette. Päeval oli veel kõik korras ja hüppas ringi, kuid õhtul ronis ära kapi taha ja sealt välja ei tulnud. Hommikuks ei olnud ta ikka veel sealt end liigutanud ja midagi ei olnud söönud ja joonud ka. Vetsus ka ei käinud. Kui ma ta sealt välja lükkasin hüppas ta laua alla ja viskas kohe pikali. Samas muutis koguaeg asendit nagu oleks ebamugav. Küülik hingeldas kõvasti ja kui muidu on tal silmad ilusti punnis siis nüüd olid nad sellised pool kinni ja loiud. Aegajalt tundus et küülik ka niutsus
Hommikul oli see minu jaoks täielik SOS ja helistasin kohe arstile, kes soovitas kiiremas korras lasta röntgeni teha ja seejärel tartu sõita. Sõitsin kohe valga loomakliinikusse, kus keegi mind aidata ei osanud ja röntgenit nii väiksele loomale teha ei saavat. Pakuti seedimist edendavat preperaati, millest ma aga loobusin.
Helistasin uuesti tartu arstile M.Makkole, kes oli ise kella kaheni hõivatud ning soovitas seni küülikut vägisi sööta ja joota, et muidu ta lihtsalt ei pea vastu. Olin ikka tõsiselt mures ja hakkasin otsima kliinikut, kus saaks röntgenit teha samal päeval. Lõpuks sain maaülikooli kliinikusse kella üheks aja, aga sel ajal oli kell alles 9. Et jänku ikka vastu peaks söötsime talle süstlaga aedviljapüreed ja sõitsime tartusse. Tee peal oli ta ikka väga loid ja tundus, et ta isegi ei jaksa enam pead üleval hoida ja ma kartsin, et õhtuks mul enam lemmikut ei ole. See oli väga õudne!! Sõidu ajal üritasin teda ka natuke süstlaga joota ja vahest ta natuke ikka jõi ka. Kui röntgen sai tehtud sõitsime Pallimi kliinikusse ja seal selgus, et jänkul on magu väga väga paistes ja gaase täis ning arst arvas, et ilmselt on sool umbes kas nt karvapallist vms. M.Makko oli väga abivalmis ja asjalik arst ning oli näha, et oskab küülikutega hästi tegeleda. Sain juhised, mis edasi teha ja vajalikud ravimid. Kui hakkasime tagasi koju sõitma, sõi jänks juba viis võilille lehte, mis oli päris hea tulemus.
Räägin siis ka lühidalt, et mis juhiseid raviks saime. Esiteks saime siis valuvaigistit, mis juba ka arsti juures sai talle sisse antud, see oli siis vedelal kujul ja seda pidi iga 24 h järel talle andma. Lisaks selle saime karvapallipasta, mida tuli päevas kuni 5 korda talle suhu panna ning söötma ja jootma pidin teda igapäev umbes 3 tunni tagant. Söötmiseks ostsime talle beebidele mõeldud aedvijlapüree, milles pole liha ega piima, püreestasin ka papaiat, mis pidi karva siledamaks ja libedamaks tegema ja oliiviõli, mis soolt libestaks, et ummistus ära tuleks. Samuti sain arsti käest mingi pulbri, mis tuli vees lahustuda ja see siis oli mingi bakter, mis pidi asja parandama. Igatahes siis hakkas meil ravi pihta ja mudkui söötsime ja jootsime küülikut ning puuris oli tal koguaeg tema lemmik petersell ja võilille lehed. Järgmisel päeval hakkas ta ise neid juba sööma ka ja asi läks järjest paremaks. Ravi lõpetasin viiendal päeval ja jänks on jälle elurõõmus, sööb, joob, pabuldab ja teeb trikke
Kui paljudel on sellised sarnased olukorrad kurvalt lõppenud siis meil läks hästi ja loodetavasti annab ka lootust teisele.
Ja seda preparaati, mida esialgu valgas pakuti, ei soovitanud M.Makko mingil juhul anda, sest muidu me vb ei olekski Tartu jõudnud
Seega, kui kellelgi on samasuguseid sümptomeid või muresid siis mina kindlasti soovitan Tatus Pallimi kliinikus arsti M.Makkot! Ja kindlasti ärge selliste asjadega venitage, vaid tegutsege kohe!
Meie küülikupoiss muutus ühel õhtul järsku väga imelikuks - oli väga vaikselt ühel kohal, ei huvitunud söögist ega joogist ja hoidis omaette. Päeval oli veel kõik korras ja hüppas ringi, kuid õhtul ronis ära kapi taha ja sealt välja ei tulnud. Hommikuks ei olnud ta ikka veel sealt end liigutanud ja midagi ei olnud söönud ja joonud ka. Vetsus ka ei käinud. Kui ma ta sealt välja lükkasin hüppas ta laua alla ja viskas kohe pikali. Samas muutis koguaeg asendit nagu oleks ebamugav. Küülik hingeldas kõvasti ja kui muidu on tal silmad ilusti punnis siis nüüd olid nad sellised pool kinni ja loiud. Aegajalt tundus et küülik ka niutsus
Hommikul oli see minu jaoks täielik SOS ja helistasin kohe arstile, kes soovitas kiiremas korras lasta röntgeni teha ja seejärel tartu sõita. Sõitsin kohe valga loomakliinikusse, kus keegi mind aidata ei osanud ja röntgenit nii väiksele loomale teha ei saavat. Pakuti seedimist edendavat preperaati, millest ma aga loobusin.
Helistasin uuesti tartu arstile M.Makkole, kes oli ise kella kaheni hõivatud ning soovitas seni küülikut vägisi sööta ja joota, et muidu ta lihtsalt ei pea vastu. Olin ikka tõsiselt mures ja hakkasin otsima kliinikut, kus saaks röntgenit teha samal päeval. Lõpuks sain maaülikooli kliinikusse kella üheks aja, aga sel ajal oli kell alles 9. Et jänku ikka vastu peaks söötsime talle süstlaga aedviljapüreed ja sõitsime tartusse. Tee peal oli ta ikka väga loid ja tundus, et ta isegi ei jaksa enam pead üleval hoida ja ma kartsin, et õhtuks mul enam lemmikut ei ole. See oli väga õudne!! Sõidu ajal üritasin teda ka natuke süstlaga joota ja vahest ta natuke ikka jõi ka. Kui röntgen sai tehtud sõitsime Pallimi kliinikusse ja seal selgus, et jänkul on magu väga väga paistes ja gaase täis ning arst arvas, et ilmselt on sool umbes kas nt karvapallist vms. M.Makko oli väga abivalmis ja asjalik arst ning oli näha, et oskab küülikutega hästi tegeleda. Sain juhised, mis edasi teha ja vajalikud ravimid. Kui hakkasime tagasi koju sõitma, sõi jänks juba viis võilille lehte, mis oli päris hea tulemus.
Räägin siis ka lühidalt, et mis juhiseid raviks saime. Esiteks saime siis valuvaigistit, mis juba ka arsti juures sai talle sisse antud, see oli siis vedelal kujul ja seda pidi iga 24 h järel talle andma. Lisaks selle saime karvapallipasta, mida tuli päevas kuni 5 korda talle suhu panna ning söötma ja jootma pidin teda igapäev umbes 3 tunni tagant. Söötmiseks ostsime talle beebidele mõeldud aedvijlapüree, milles pole liha ega piima, püreestasin ka papaiat, mis pidi karva siledamaks ja libedamaks tegema ja oliiviõli, mis soolt libestaks, et ummistus ära tuleks. Samuti sain arsti käest mingi pulbri, mis tuli vees lahustuda ja see siis oli mingi bakter, mis pidi asja parandama. Igatahes siis hakkas meil ravi pihta ja mudkui söötsime ja jootsime küülikut ning puuris oli tal koguaeg tema lemmik petersell ja võilille lehed. Järgmisel päeval hakkas ta ise neid juba sööma ka ja asi läks järjest paremaks. Ravi lõpetasin viiendal päeval ja jänks on jälle elurõõmus, sööb, joob, pabuldab ja teeb trikke
Kui paljudel on sellised sarnased olukorrad kurvalt lõppenud siis meil läks hästi ja loodetavasti annab ka lootust teisele.
Ja seda preparaati, mida esialgu valgas pakuti, ei soovitanud M.Makko mingil juhul anda, sest muidu me vb ei olekski Tartu jõudnud
Seega, kui kellelgi on samasuguseid sümptomeid või muresid siis mina kindlasti soovitan Tatus Pallimi kliinikus arsti M.Makkot! Ja kindlasti ärge selliste asjadega venitage, vaid tegutsege kohe!