Postitatud: 09. jaanuar 2008, 19:52
Gerbil palus mul sõna võtta.
Olen küll bioloog, kuid pole selle gaasiasjanduse üle pikemalt mõelnud ja koolis seda eriti ei mainita.
Mäletsejatel (lehm näiteks) tekivad gaasid just kõhus olevate sümbiontide eluproduktidena, ja nende seedetraktist väljub suurtes kogustes (nn. kasvuhoonegaasi) metaani.
Üldiselt mina pole eales märganud et kuivatatud puuviljad mul gaase tekitaks. Musti ploome võin ilma igasuguse probleemita pakitäie nahka panna.
Minu loogika põhjal tekitavad gaase seedesüsteemis elavad bakterid (mitte kindel toit) jm mikroorganismid, kes toitu lagundades eri gaase toodavad. Umbes sama moodi kui pärmitaigen kerkib kui pärmseened nö. suhkrut söövad ja CO2 toodavad. Tainast juurde ei teki- läheb aga puhevile ilusti.
Eri bakteriliigid eelistavad erinevaid toiduaineid ja toodavad ka erineval hulgal gaase. Loomadel (sh. inimesel) on kõigil veidi erinev seedesüsteemi mikrofloora, ja seega mõjuvad eri toidud eri loomadele erinevalt.
Kuidas suhtuda kuivatatud puuviljade (leotatult või leotamata) loomale andmisse? Ma ei oska öelda.
Mul on lihtne, minu loomad ei ole nõus kuivatatud asjadest midagi peale banaani (pole küll puuvili aga sarnane asi siiski) midagi vastu võtma ja sedagi eriti ei süüa, pigem peidetakse.
Loogiliselt on leotatud puuvilja kergem seedida. Samas korralikult kuivatatud puuvili annab tegevust juba närimisega- ja seda ka ei süüa niipalju ilmselt.
Seega kuivatatud asjade loomadele pakkumise peaks minumeelest igaüks ise otsustama. Samas kuivatatud ja leotamata kraam ei tohiks ka tundlikele loomadele eriti halb olla, arvestades et osades loomasöökides on rosinaid (kuivatatud marju ju)...
Olen küll bioloog, kuid pole selle gaasiasjanduse üle pikemalt mõelnud ja koolis seda eriti ei mainita.
Mäletsejatel (lehm näiteks) tekivad gaasid just kõhus olevate sümbiontide eluproduktidena, ja nende seedetraktist väljub suurtes kogustes (nn. kasvuhoonegaasi) metaani.
Üldiselt mina pole eales märganud et kuivatatud puuviljad mul gaase tekitaks. Musti ploome võin ilma igasuguse probleemita pakitäie nahka panna.
Minu loogika põhjal tekitavad gaase seedesüsteemis elavad bakterid (mitte kindel toit) jm mikroorganismid, kes toitu lagundades eri gaase toodavad. Umbes sama moodi kui pärmitaigen kerkib kui pärmseened nö. suhkrut söövad ja CO2 toodavad. Tainast juurde ei teki- läheb aga puhevile ilusti.
Eri bakteriliigid eelistavad erinevaid toiduaineid ja toodavad ka erineval hulgal gaase. Loomadel (sh. inimesel) on kõigil veidi erinev seedesüsteemi mikrofloora, ja seega mõjuvad eri toidud eri loomadele erinevalt.
Kuidas suhtuda kuivatatud puuviljade (leotatult või leotamata) loomale andmisse? Ma ei oska öelda.
Mul on lihtne, minu loomad ei ole nõus kuivatatud asjadest midagi peale banaani (pole küll puuvili aga sarnane asi siiski) midagi vastu võtma ja sedagi eriti ei süüa, pigem peidetakse.
Loogiliselt on leotatud puuvilja kergem seedida. Samas korralikult kuivatatud puuvili annab tegevust juba närimisega- ja seda ka ei süüa niipalju ilmselt.
Seega kuivatatud asjade loomadele pakkumise peaks minumeelest igaüks ise otsustama. Samas kuivatatud ja leotamata kraam ei tohiks ka tundlikele loomadele eriti halb olla, arvestades et osades loomasöökides on rosinaid (kuivatatud marju ju)...