Postitatud: 19. märts 2015, 22:24
Proovisin täna seda suure jaki varianti ning see tõesti toimis. Üks rotu on juba päris sõbralik ning isegi ei ehmata kui talle pai tahan teha, kuid veits näksib küll, andes märku, et heihei, mis teed..Pean ju nüüd ennast jälle uuesti pesema.
Arglik rotu tuli ka täna juba palju parema meelega puurist välja maailma ning ka mind avastama. Peamine peidupaik oli neil mu jaki sees selja taga, kuhu nad tunneli moodustasid. Siblisid nii lausa mitu tundi ringi ning mulle tundub et ka arglikum rott hakkab vaikselt hirmust üle saama. Teise päeva kohta on juba päris hea tulemus. Ainult, et sööb jube palju ja selle tõttu on ta ka palju suurem kui ta õde.
Peidsin oma põue sisse paar kõrvitsa seemet ära ning kui väledam rotu Sarang selle leidis, jooksis ta kohe puuri, et see ära peita ning hiljem süüa. Samas kui arglik rott Haru pistis kohe nahka nagu poleks mitu päeva süüa saanud. 
Suur edusamm on ka see, et kui neile lahkelt vetsupaberit jagasin, siis võttis Haru kõik mu pakkumised hea meelega vastu. Samas kui varem ehamatas juba ainult mu kätt nähes ning ei liigutanud absoluutselt.
Mõtlen, et kas peaksin kuhugile muu teema alla nende oma posti tegema, kus saan uudiseid edasi jagada, kuidas edeneb, sest praeguse teema all muudkui oma rottidest jahvatada on vist natuke veider!
Ja käest toidu andmine toimib ka. Kui midagi head annan siis ikka ainult oma käest. Ei anna võre vahelt ega pane toidu kaussi. Aga pärast lõhnavad sõrmed ka nagu too hea asi ja siis arvatakse muidugi, et ka need on söödavad.
Igal juhul suured tänud abi eest ning nüüd on mul juba lootust, et ehk ühel päeval olen oma rotudega hääd sõbrad.
Arglik rotu tuli ka täna juba palju parema meelega puurist välja maailma ning ka mind avastama. Peamine peidupaik oli neil mu jaki sees selja taga, kuhu nad tunneli moodustasid. Siblisid nii lausa mitu tundi ringi ning mulle tundub et ka arglikum rott hakkab vaikselt hirmust üle saama. Teise päeva kohta on juba päris hea tulemus. Ainult, et sööb jube palju ja selle tõttu on ta ka palju suurem kui ta õde.
Peidsin oma põue sisse paar kõrvitsa seemet ära ning kui väledam rotu Sarang selle leidis, jooksis ta kohe puuri, et see ära peita ning hiljem süüa. Samas kui arglik rott Haru pistis kohe nahka nagu poleks mitu päeva süüa saanud. Suur edusamm on ka see, et kui neile lahkelt vetsupaberit jagasin, siis võttis Haru kõik mu pakkumised hea meelega vastu. Samas kui varem ehamatas juba ainult mu kätt nähes ning ei liigutanud absoluutselt.Mõtlen, et kas peaksin kuhugile muu teema alla nende oma posti tegema, kus saan uudiseid edasi jagada, kuidas edeneb, sest praeguse teema all muudkui oma rottidest jahvatada on vist natuke veider!
Ja käest toidu andmine toimib ka. Kui midagi head annan siis ikka ainult oma käest. Ei anna võre vahelt ega pane toidu kaussi. Aga pärast lõhnavad sõrmed ka nagu too hea asi ja siis arvatakse muidugi, et ka need on söödavad.
Igal juhul suured tänud abi eest ning nüüd on mul juba lootust, et ehk ühel päeval olen oma rotudega hääd sõbrad.