Postitatud: 05. august 2018, 18:35
Magasin kella 13ni, tegin ülejäänud poole elamisest korda ning veeresin Harjumaale.
Dimetüülkaadmium on kuri asi. Hullem veel kui dimetüülelavhõbe. Ise ülimalt mürgine (ja läheb läbi naha ja kummikinnaste), kipub põlema minema, põlemise produktid on mürgised ja tolmavad (sissehingamisel ülimalt mürgine), kaadmium on mürgine, ja kui mürgi kätte ära ei sure, siis suure tõenäolsusega jääd pärast vähki. Dimetüültsink või dimetüülalumiinium on nende kõrval hoopis sõbralikud nähtused. Tsitaat nende kohta (oma tõlge): "Peamine oht nende kergemate organometailliste ühendite puhul on nende kalduvus põlema lahvatada, ja tulekahju on ausalt öeldes üks kõige vähem surmavaid asju ühes keskmises orgaanilise keemia laboris."
Avastasin, et ühel uuel orhideel on nõrk, kuid väga meeldiv lõhn. Teine ei lõhna. Mõlemad on dendrobiumid samast firmast, peale vaadates erineb ainult õie värv.
Dimetüülkaadmium on kuri asi. Hullem veel kui dimetüülelavhõbe. Ise ülimalt mürgine (ja läheb läbi naha ja kummikinnaste), kipub põlema minema, põlemise produktid on mürgised ja tolmavad (sissehingamisel ülimalt mürgine), kaadmium on mürgine, ja kui mürgi kätte ära ei sure, siis suure tõenäolsusega jääd pärast vähki. Dimetüültsink või dimetüülalumiinium on nende kõrval hoopis sõbralikud nähtused. Tsitaat nende kohta (oma tõlge): "Peamine oht nende kergemate organometailliste ühendite puhul on nende kalduvus põlema lahvatada, ja tulekahju on ausalt öeldes üks kõige vähem surmavaid asju ühes keskmises orgaanilise keemia laboris."
Avastasin, et ühel uuel orhideel on nõrk, kuid väga meeldiv lõhn. Teine ei lõhna. Mõlemad on dendrobiumid samast firmast, peale vaadates erineb ainult õie värv.