Postitatud: 07. jaanuar 2018, 12:41
Tervitus! Nüüd on siis aeg rääkida, mis kamm neljapäeva õhtust käib. Eile oli abikaasa jahiseltsi jõulupidu, detsembris ei jõudnud lihtsalt. Neljap õhtul suts enne 18, olin veel tööl, kirjutab mu armas abikaasa mulle messengeri, et kuule mul on Hiiumaa suhtes üks hull mõte, aga sa nagunii pole nõus. Et kas tantsida tahad laup? Ma ei saanud alguses üldse pihta, mis mõttes, mis tantsida. Ta pidas silmas, kas ma ei tahaks meestele peo ajal esineda. 
Ma pole mai lõpust neid tantse tantsinud, meelest läinud kõik. Alguses oli mõte absurdselt hullumeelne, aga õige pea hakkasin mõtlema, et noh, võiks ju... Et proovin kodus tantsida, 2 potentsiaalset tantsu oleks, mida ehk mäletaks. Need olid mu 16a tantsimisaja jooksul mu lemmiktantsud ja ma valdasin neid perfektselt. Noh... mäletasin nii 10 sekundit... Eks emotsioone ja tundeid oli palju too õhtu. Aga hing ei andnud enam rahu ka. 1 tantsust on video, hakkasin selle järgi nokitsema. Algus oli ikka jube. Teisest polnud videot ka. Kevadel olid unepealt ideaalselt selged mõlemad. Aga keha mäletas, tükkhaaval hakkas tulema, justkui pusle jooksis kokku, et kui muudkui tantsisin, siis kui enne oli must auk, ma ei tea, mis seal oli, siid järgmine kord tehes, ma ei tea, mida ma tegin, aga keha teadis ja aju sai aru, et see oli õige liigutus, see oli nii võimas tunne, täpselt nagu kaks ideaalselt sobivat pusletükki. Neljap õhtu harjutasin kuni öörahu peale tuli. Reede hommikul enne tööd tegin veel paar korda läbi, 1 tants oli ok, teine nats krobeline, aga öö jooksul olid peaaegu viimased puuduolevad pusletükid oma kohale asetunud. Üks koht jäigi musta auku, sinna tegin ise koreograafia, see oli 2 takti ainult. Andsin mehele loa oma seltsi pealikule helistada, et minu poolt võib, kui selts nõus on. Õnneks või kahjuks oli. Reede õhtul Hiiumaal lihvisin veel paar korda. Olin rahul. Eile hommikul läksime peopaika, panime "lava" paika (üks suur plaat, muidu seal kivipõrand, selle peal ei saa tantsida), sättisime muusikat, tegin lavaproovi. Ja eile õhtul tantsisin oma 2 tantsu meestekarjale ära! Vastuvõtt oli üllatavalt hea, tantsud on hästi efektsed ka, eriti see, mis ma viimasena tegin. Nii mõnelgi mehel oli suu lahti, et vau. 
Nii et aitäh pöidlahoidjatele, kõik läks suurepäraselt, närvid alt ei vedanud ja musta auku ei kukkunud, mul on 2 korda soolot tehes juhtunud, et lihtsalt on blackout keset tantsu, ma unustan sammud ja kõik. Eile oli kõik super. 
Ma pole mai lõpust neid tantse tantsinud, meelest läinud kõik. Alguses oli mõte absurdselt hullumeelne, aga õige pea hakkasin mõtlema, et noh, võiks ju... Et proovin kodus tantsida, 2 potentsiaalset tantsu oleks, mida ehk mäletaks. Need olid mu 16a tantsimisaja jooksul mu lemmiktantsud ja ma valdasin neid perfektselt. Noh... mäletasin nii 10 sekundit... Eks emotsioone ja tundeid oli palju too õhtu. Aga hing ei andnud enam rahu ka. 1 tantsust on video, hakkasin selle järgi nokitsema. Algus oli ikka jube. Teisest polnud videot ka. Kevadel olid unepealt ideaalselt selged mõlemad. Aga keha mäletas, tükkhaaval hakkas tulema, justkui pusle jooksis kokku, et kui muudkui tantsisin, siis kui enne oli must auk, ma ei tea, mis seal oli, siid järgmine kord tehes, ma ei tea, mida ma tegin, aga keha teadis ja aju sai aru, et see oli õige liigutus, see oli nii võimas tunne, täpselt nagu kaks ideaalselt sobivat pusletükki. Neljap õhtu harjutasin kuni öörahu peale tuli. Reede hommikul enne tööd tegin veel paar korda läbi, 1 tants oli ok, teine nats krobeline, aga öö jooksul olid peaaegu viimased puuduolevad pusletükid oma kohale asetunud. Üks koht jäigi musta auku, sinna tegin ise koreograafia, see oli 2 takti ainult. Andsin mehele loa oma seltsi pealikule helistada, et minu poolt võib, kui selts nõus on. Õnneks või kahjuks oli. Reede õhtul Hiiumaal lihvisin veel paar korda. Olin rahul. Eile hommikul läksime peopaika, panime "lava" paika (üks suur plaat, muidu seal kivipõrand, selle peal ei saa tantsida), sättisime muusikat, tegin lavaproovi. Ja eile õhtul tantsisin oma 2 tantsu meestekarjale ära! Vastuvõtt oli üllatavalt hea, tantsud on hästi efektsed ka, eriti see, mis ma viimasena tegin. Nii mõnelgi mehel oli suu lahti, et vau. Nii et aitäh pöidlahoidjatele, kõik läks suurepäraselt, närvid alt ei vedanud ja musta auku ei kukkunud, mul on 2 korda soolot tehes juhtunud, et lihtsalt on blackout keset tantsu, ma unustan sammud ja kõik. Eile oli kõik super.