Postitatud: 05. veebruar 2016, 16:13
Ja ongi esimene praktikanädal läbi! Eks see algus oli rohkem selline vaatamine ja sisse elamine, edaspidi loodan ka ise juba asju proovida. Täna oli nädala nö kokkuvõte või vestlusring vms, et kuidas läinud on ja mis on hästi ja mis halvasti ja kuidas tunne on ja mida teha olete saanud jne, siis tuli välja, et mõned on juba päris palju asju teha saanud. Rääkisime seda suhtluspoole asja ka, et üks ütles, et arstid peaksid rohkem tudengile pakkuma, et kas soovid proovida, no nt. kanüüli paigaldamist vms, et tihti tudeng ei julge ise küsida, ei tea hästi ka, kas tohib ja kardab, et äkki läheb valesti jne. Et olenb inimesest, kui suhtleja on. Mul on ka just see häda, et ma ise olen hästi tagasihoidlik ja ei julge ise küsida. Kuna ma ei ole midagi eriti teinud ka, siis on hirm suur. Seal siis räägiti ka, et alati küsige julgelt, et kõik arstid abistavad ja juhendavad hea meelega, et kui arst on samuti kinnise olekuga, siis ongi raske, et arst ei paku välja ja tudeng ei julge küsida. Et enamasti on arstidel alati hea meel, kui tudeng küsib ja ise huvi üles näitab. Keegi oli juba saanud kanüüli panna ja proove võtta ja puha. Eks ma püüan ka edaspidi ise julgem olla ja nina rohkem vahele toppida. Täna näiteks arst pakkus, et kas ma tahan niite välja võtta. Ma esimese hooga kohe kogelesin, et ee, ma ei tea, ei. Ma ei ole kunagi isegi näinud, kuidas see käib, rääkimata ise tegemisest ja siis ehmatasin hirmsasti ära muidugi. No siis arst võttis ja ma vaatasin ja hoidsin koera kinni. Tegelikult ei olnudki midagi hullu, järgmine kord ehk saaks hakkama ka. Pärast mõtlesin, et oleks ikka võinud proovida, imelik ka ikka, kui arst pakub ja ma ütlen, et ma ei taha, arst oleks ju juhendanud. 
Aga jah, mul on see argus ja suhtlushirm suureks probleemiks. Ma ikka hoian tagaplaanile, et arstile jumala eest jalgu ei jääks ja kuskil midagi valesti ei ütleks ega istuks ega astuks. Umbes, et ärge pange mind tähele, ma niisama siin natuke vaatan, ma ei sega teid. Tegelikult ei saa nii, kus ma siis veel õpin ku mitte nüüd. Edasi lükatakse juba ise tanki ja vastutama, kui paber käes.
Aga jah, mul on see argus ja suhtlushirm suureks probleemiks. Ma ikka hoian tagaplaanile, et arstile jumala eest jalgu ei jääks ja kuskil midagi valesti ei ütleks ega istuks ega astuks. Umbes, et ärge pange mind tähele, ma niisama siin natuke vaatan, ma ei sega teid. Tegelikult ei saa nii, kus ma siis veel õpin ku mitte nüüd. Edasi lükatakse juba ise tanki ja vastutama, kui paber käes.