Postitatud: 22. juuli 2010, 20:58
Mina olen päevikut pidanud ja ikka päris palju aastaid. Alles ei ole enam midagi kõik sai ära põletatud. Noorena on mida kirjutada, väiksed armumised, esimene suudlus, esimene pettumus. Minagi panin selle kõik kirja. Mitte et ma nüüd mingi vanamutt oleksin, kuid nüüd on elu stabiilne ja päevikusse pole midagi enam kirjutada.
Luuletusi kirjutasin ka, neid oli ikka päris palju.
Luuletusi kirjutasin ka, neid oli ikka päris palju.