Postitatud: 08. juuli 2010, 13:14
Ära muretse, Merily - mõned aastad veel ja saad ka minevikus rääkida! Joosta ei jõudnud mina ka, lühikest maad veel, aga pikematel distantsidel osa teest kõndisin. Ükskord pidin peale jooksu äärepealt hinge heitma. Staadionil peeti mingeid jubedaid võistlusi, spordipäev oli vist. Ja aeg läks kinni peale viimase jooksja finišeerimist. Kuna viimane oleks kindlasti olnud mina ja klass ei tahtnud kaotada, siis võttis üks poiss mul käest kinni ja vedas mind enda järel edasi. Ma ei saa siiani aru, mismoodi ma selle maa läbisin ilma kõhuli kukkumata, aga peale lõppu tundsin, et annan otsad. Klassiõde viis mu ühe oma tuttava juurde, kes elas seal lähedal. Läksin wc - sse ja ei saanud enam sealt püsti, lihtsalt istusin ja oleks heameelega istuma jäänudki. 