Postitatud: 02. oktoober 2011, 20:37
Heihopsti !
Kui ma ennast siia foorumisse juba regasin, siis mõtlesin ka Teile oma sulelist näidata
Ostsin ta endale Veeriku Selveri lemmikloomapoest umbes 3,5a tagasi. Ega ma täpselt ei mäleta, kuna ta elamine minu juures tundub terve igavikuna. Meeldis ta mulle teistest samas puuris olevatest linnudest, kuna ta oli Eesti lipu värvidega. Siis mõtlesingi et ohh, ristin ta Eesti rahvuslinnuks siis
Selline ta siis on, õrnalt sinine kõhu alt, põhivärv valge ja mustade täppidega.
Ta on mul ülim rõõmupall ja julge. Isegi võõrastele maandub pea või näpu peale. Peas meeldib talle kõige rohkem ringi tatsuda ja juustejuuri sikutada
Jutupaunik on ta ka. Seletab hommikust-õhtuni ja lõppu ei paista tulevat. Saaks vaid aru, mida ta seletab.
Temale ma siis kaaslast otsingi, kuigi ta ei paista üksinduse üle kurtvat.
Täna tõin ta siis oma vanemate juurest ära oma uude koju. Koju jõudes hakkasin juba kahetsema, sest mul oma kodus on mehe lemmikuks kass, kes on õues tõsine kiskja. Kass oli linnust ikka hullult vaimustuses. Passisin siis seal puuri ees, valmis iga hetk kassile virutama. Paar korda isegi üritas käpaga võret katsuda, aga kui käratasin, siis kadus nagu keravälk. Siis passis ta teda eemalt põrandalt, pingsalt. Siis vist silmad väsisid ära ja ta kobis magama. Eks ma paar päeva vaatan, mis neist kahest saab ja mis nad teevad. Loodan, et kass siiski harjub ära ja ei võta Aldot jahisaagina.Pean mingi nipi leiutama, kuidas puur laua külge kinnitada nii, et kass seda maha ei nügiks, kui tal peaks selline tuju tulema. Muidu kodust ära minnes, lasen kassi välja või panen linnutoa uksed kinni.
Arvasin, et ehmatan linnu uude koju toomisega ära, aga kui ta laua peale paika panin, siis hakkas sirin ja mänguasjadega mängimine pihta. Tundub, et ei traumeerinudki teda.
Millal ma võiksin teda juba uues kodus lendama lasta ?
Kui ma ennast siia foorumisse juba regasin, siis mõtlesin ka Teile oma sulelist näidata
Ostsin ta endale Veeriku Selveri lemmikloomapoest umbes 3,5a tagasi. Ega ma täpselt ei mäleta, kuna ta elamine minu juures tundub terve igavikuna. Meeldis ta mulle teistest samas puuris olevatest linnudest, kuna ta oli Eesti lipu värvidega. Siis mõtlesingi et ohh, ristin ta Eesti rahvuslinnuks siis
Selline ta siis on, õrnalt sinine kõhu alt, põhivärv valge ja mustade täppidega.
Ta on mul ülim rõõmupall ja julge. Isegi võõrastele maandub pea või näpu peale. Peas meeldib talle kõige rohkem ringi tatsuda ja juustejuuri sikutada
Jutupaunik on ta ka. Seletab hommikust-õhtuni ja lõppu ei paista tulevat. Saaks vaid aru, mida ta seletab.
Temale ma siis kaaslast otsingi, kuigi ta ei paista üksinduse üle kurtvat.
Täna tõin ta siis oma vanemate juurest ära oma uude koju. Koju jõudes hakkasin juba kahetsema, sest mul oma kodus on mehe lemmikuks kass, kes on õues tõsine kiskja. Kass oli linnust ikka hullult vaimustuses. Passisin siis seal puuri ees, valmis iga hetk kassile virutama. Paar korda isegi üritas käpaga võret katsuda, aga kui käratasin, siis kadus nagu keravälk. Siis passis ta teda eemalt põrandalt, pingsalt. Siis vist silmad väsisid ära ja ta kobis magama. Eks ma paar päeva vaatan, mis neist kahest saab ja mis nad teevad. Loodan, et kass siiski harjub ära ja ei võta Aldot jahisaagina.Pean mingi nipi leiutama, kuidas puur laua külge kinnitada nii, et kass seda maha ei nügiks, kui tal peaks selline tuju tulema. Muidu kodust ära minnes, lasen kassi välja või panen linnutoa uksed kinni.
Arvasin, et ehmatan linnu uude koju toomisega ära, aga kui ta laua peale paika panin, siis hakkas sirin ja mänguasjadega mängimine pihta. Tundub, et ei traumeerinudki teda.
Millal ma võiksin teda juba uues kodus lendama lasta ?