Postitatud: 12. september 2004, 20:04
mulle on lapsest saati kilpkonnad meeldinud. (nagu ka nahkhiired, sisalikud, konnad ja teod.)
Siis on meil palju ühist
Mulle on samuti kilpkonnad juba ammu-ammu meeldinud, aga seni ei mõelnud, et endal kedagi sellist olla võiks. Igatahes, umbes 3 aastat tagasi sattusin loomapoodi ja mõtlesin, et ostaks kuldkalakese, müüja siis ütles, et tema jaoks peaks veel tükk aega seista lasta, mina tahtsin mingit loomakest kohe kaasa viia, nägin siis veekilpkonnasid ja nad tundusid nii toredad ja armsad... Igatahes minu kilpkonnaost oli puhtalt impulsi ajel, ehk nii nagu teha ei tohiks. Õnneks leidsin netist piisavalt infot ja minu konna ei tabanud sama saatus nagu paljude teiste sarnaste konnaostjate puhul. Praegu olen oma tookordse otsusega väga rahul
