Postitatud: 17. juuni 2010, 10:46
Samamoodi nagu maakilpkonnadele on ka veekilponnadele ohtlikud teised loomad, tähelepanematud inimesed jne. Samas on ka mõningaid asju, mis erinevad.
1) Veekilpkonn ei tohi olla veest väljas rohkem kui 24 tundi järjest. Vahetevahel on teatud haiguste puhul vaja looma kuivas hoida, kuid ka siis tuleb loomale regulaarselt pooletunniseid vanne teha.
2) Veekilpkonn ei tohi liiga kaua vees olla. Akvaariumis peab kindlasti olema soe maaosa, kus loomake saab ennast kuivatamas käia. Kui kilpkonn pikema aja jooksul (mitmed päevad, või isegi nädal) ei ole kordagi veest väljas käinud, võib probleem olla selles, et maaosa pole tema jaoks piisavalt atraktiivne, ehk siis puudub piisav soojus, maaosa on liiga väike või on sinna raske pääseda. Liiga pika vees viibimise tagajärjel võivad tekkida haigused.
3) Stress - kilpkonna tuleb kindlasti võimalikult palju hoida stressi tekitavate tegurite eest. Stressi tagajärjel võivad arglikumad loomad lõpetada söömise ja halvemal juhul isegi surra. Looma peaks ideaaljuhul käes hoidma ainult äärmisel vajadusel nagu näiteks siis, kui on vaja akvaariumit puhastada või looma ravida. Palju oleneb muidugi loomast endast, mõni kilpkonn on väga akvtiivne ja julge, ning teda võib vahel välja jalutama võtta. Looma, kes pidevalt väiksemagi ehmatuse peale peitu poeb, tuleks võimalikult vähe häirida. Hea on akvaariumit hoida rahulikus kohas, kus võimalikult vähe inimesi ja teisi koduloomi liigub.
4) Akvaariumi sisustuses tuleks vältida loomale ohtlikke esemeid. Kindlasti ei tohi kusagil olla teravaid servu, mille vastu loom ennast katki võib tõmmata. Punakõrvad on piisavalt aktiivsed loomad, et nad kõik ohtlikud kohad ruttu üles leiavad. Põhja katteks tohib kasutada ainult ümaraid jõekivisid, mis on piisavalt suured et kilpkonn neid alla ei suuda neelata. Liiva pole samuti hea kasutada, sest seda satub suures koguses kilpkonna kõhtu, ning võib kaasa tuua sooleummistuse.
5) Teised akvaariumielukad - vältida tuleks suuri röövkalu ja muid loomi, kes kilpsile ohtlikud on. Kalade puhul tuleb vältida selliseid isendeid, kelle kehal leidub mingeid teravaid luumoodustisi, sest varem või hiljem satuvad nad kilpkona kõhtu.
6) Kui võtad kilpkonna akvaariumist välja jalutama või päris päikese kätte, siis pead väga tähelepanelikult jälgima, et mõni loom, lind või inimene talle liiga ei teeks. Samuti ei tohi konnal lasta omapäi liiga palju ringi tatsata, sest tal on omadus igasuguste sodihunnikute alla ronida, ning seal võib ta ennast väga kergelt vigastada.
7) Kilpkonna tuleb hoida külmetumise eest, sest see võib kiiresti kaasa tuua tõsise haiguse.
Kõige tähtsam on õiged pidamistingimused ja sobilik menüü, kui neid reegleid jälgida siis on võimalik enamusi probleeme vältida.
1) Veekilpkonn ei tohi olla veest väljas rohkem kui 24 tundi järjest. Vahetevahel on teatud haiguste puhul vaja looma kuivas hoida, kuid ka siis tuleb loomale regulaarselt pooletunniseid vanne teha.
2) Veekilpkonn ei tohi liiga kaua vees olla. Akvaariumis peab kindlasti olema soe maaosa, kus loomake saab ennast kuivatamas käia. Kui kilpkonn pikema aja jooksul (mitmed päevad, või isegi nädal) ei ole kordagi veest väljas käinud, võib probleem olla selles, et maaosa pole tema jaoks piisavalt atraktiivne, ehk siis puudub piisav soojus, maaosa on liiga väike või on sinna raske pääseda. Liiga pika vees viibimise tagajärjel võivad tekkida haigused.
3) Stress - kilpkonna tuleb kindlasti võimalikult palju hoida stressi tekitavate tegurite eest. Stressi tagajärjel võivad arglikumad loomad lõpetada söömise ja halvemal juhul isegi surra. Looma peaks ideaaljuhul käes hoidma ainult äärmisel vajadusel nagu näiteks siis, kui on vaja akvaariumit puhastada või looma ravida. Palju oleneb muidugi loomast endast, mõni kilpkonn on väga akvtiivne ja julge, ning teda võib vahel välja jalutama võtta. Looma, kes pidevalt väiksemagi ehmatuse peale peitu poeb, tuleks võimalikult vähe häirida. Hea on akvaariumit hoida rahulikus kohas, kus võimalikult vähe inimesi ja teisi koduloomi liigub.
4) Akvaariumi sisustuses tuleks vältida loomale ohtlikke esemeid. Kindlasti ei tohi kusagil olla teravaid servu, mille vastu loom ennast katki võib tõmmata. Punakõrvad on piisavalt aktiivsed loomad, et nad kõik ohtlikud kohad ruttu üles leiavad. Põhja katteks tohib kasutada ainult ümaraid jõekivisid, mis on piisavalt suured et kilpkonn neid alla ei suuda neelata. Liiva pole samuti hea kasutada, sest seda satub suures koguses kilpkonna kõhtu, ning võib kaasa tuua sooleummistuse.
5) Teised akvaariumielukad - vältida tuleks suuri röövkalu ja muid loomi, kes kilpsile ohtlikud on. Kalade puhul tuleb vältida selliseid isendeid, kelle kehal leidub mingeid teravaid luumoodustisi, sest varem või hiljem satuvad nad kilpkona kõhtu.
6) Kui võtad kilpkonna akvaariumist välja jalutama või päris päikese kätte, siis pead väga tähelepanelikult jälgima, et mõni loom, lind või inimene talle liiga ei teeks. Samuti ei tohi konnal lasta omapäi liiga palju ringi tatsata, sest tal on omadus igasuguste sodihunnikute alla ronida, ning seal võib ta ennast väga kergelt vigastada.
7) Kilpkonna tuleb hoida külmetumise eest, sest see võib kiiresti kaasa tuua tõsise haiguse.
Kõige tähtsam on õiged pidamistingimused ja sobilik menüü, kui neid reegleid jälgida siis on võimalik enamusi probleeme vältida.