Postitatud: 26. november 2009, 12:06
Postitas Artur
Oeh. Minuga oli samamoodi. Imepisike kilbukene loomapoes ja süda läks sees kohe puperdama. No nii armas oli! Ei teadnud ma tema pidamisest suurt midagi. Kuigi võhiklikkusest ei olnud tal alguses üldse korralikke tingimusigi, pole ta kordagi haige olnud. Tugeva tervisega kilpsu. Nüüdseks on loomulikult paremad tingimused. Ikka tasapisi üritan ta elukohta paremaks teha :)
Kuid asi, millest mina aru ei saa, on see, et kuidas inimesed lihtsalt loobuvad oma kilpkonnast, sest "pole ruumi"?? Mismõttes ei ole ruumi?? Terve pere elab 4m2 suuruses vannitoas, et tõesti pole ruumi? Minu väikses toas on ALATI mu tupsu jaoks ruumi (isegi siis, kui ta veerandiku mu toast enda alla nõuaks :P). :) Ta on ju nii armas, isegi siis kui ta on 10x suurem, kui võttes!

Lisaks, minu veekilpkonn on väga selline loom, kes toas ringi jalutaks. Talle väga meeldib. Talle jääb isegi terve korter väikseks kui jalutada tahab. Kui välja lasta, siis ta ei üritagi peitu pugeda, nagu hirmunud loomad seda teevad, vaid just vaatab, uurib, kõnnib, ronib. Niiet see oleneb nüüd küll konkreetsest isendist. Ka neil on erinevad iseloomud.