Postitatud: 12. aprill 2015, 17:17
Paar päeva tagasi oli mu nööbikesel sünnipäev, juba täitus 3 aastat! 
Sünnipäevad on alati toredad, kuid mul hakkas täitsa kurb. Mäletan, kui ta sai 2, ja ma mõtlesin, et issand jubaa! Ja järgmine aasta juba 3! Kuhu see aeg küll nii kiiresti lendab... Vähemalt 2 aastat olen plaaninud talle sõbrakest võtta, kuid alati lükkub see edasi, oodates seda õiget aega... Ja ka see kevad pole veel õige aeg, mu enda elukorralduse tõttu.
Endamisi ma arutan, et varsti ongi Ritter juba tige vanamees ja ei taha uuest titest midagi kuulda
.
Kolme aastaga on Ritteri esialgselt üleni roosa nina läinud päris täpiliseks ja see on nii lahe! Koguaeg tuleb täpikesi juurde.
kui vaadata vanu pilte, siis ei tunne Ritterit roosa ninaga äragi
.
Sünnipäevalaps ei jäänud ilma ka kingitustest, ostsin talle ühe nöörist tõmmatava põriseva eluka. Lootsin saada midagi lahdamat, kuid pidin pettuma siinsete loomapoodide mänguasja valikus. Kuid siiski ma ei jäta jonni ja tellin talle kuskilt toru ka, sest nüüd on ju rõdul palju ruumi! Enda uuest põrisevast eluakst on Ritter täiega vaimustuses, muidugi ainult siis kui ta põriseb. Kogu päeva jooksul sai ta üle kuhjatud paljude paide ja musidega ning täna kakkusin ta lahtise karva ära ja pesin suure teki puhtaks.
Järgnevalt on pildid sellest, kuidas Ritter vägisi, akna kaudu tuppa tahab ronida
Peakski mainima, et ta on mulle rõdul elades, ennast hoopis teistest külgedest näidanud. Ta on ikka nii osav, nutikas, tugev ja tragi enda laisklooma kehas!
Sünnipäevad on alati toredad, kuid mul hakkas täitsa kurb. Mäletan, kui ta sai 2, ja ma mõtlesin, et issand jubaa! Ja järgmine aasta juba 3! Kuhu see aeg küll nii kiiresti lendab... Vähemalt 2 aastat olen plaaninud talle sõbrakest võtta, kuid alati lükkub see edasi, oodates seda õiget aega... Ja ka see kevad pole veel õige aeg, mu enda elukorralduse tõttu.
Endamisi ma arutan, et varsti ongi Ritter juba tige vanamees ja ei taha uuest titest midagi kuulda
.Kolme aastaga on Ritteri esialgselt üleni roosa nina läinud päris täpiliseks ja see on nii lahe! Koguaeg tuleb täpikesi juurde.
kui vaadata vanu pilte, siis ei tunne Ritterit roosa ninaga äragi
.Sünnipäevalaps ei jäänud ilma ka kingitustest, ostsin talle ühe nöörist tõmmatava põriseva eluka. Lootsin saada midagi lahdamat, kuid pidin pettuma siinsete loomapoodide mänguasja valikus. Kuid siiski ma ei jäta jonni ja tellin talle kuskilt toru ka, sest nüüd on ju rõdul palju ruumi! Enda uuest põrisevast eluakst on Ritter täiega vaimustuses, muidugi ainult siis kui ta põriseb. Kogu päeva jooksul sai ta üle kuhjatud paljude paide ja musidega ning täna kakkusin ta lahtise karva ära ja pesin suure teki puhtaks.
Järgnevalt on pildid sellest, kuidas Ritter vägisi, akna kaudu tuppa tahab ronida
Peakski mainima, et ta on mulle rõdul elades, ennast hoopis teistest külgedest näidanud. Ta on ikka nii osav, nutikas, tugev ja tragi enda laisklooma kehas!