Postitatud: 20. september 2014, 20:37
Palun saage tuttavaks - Suurmõmmik!!
Siin on ta käpad ja kõhualune märjad, sest snorgeldas oma veekausis. Talle väga meeldib vesi.
Suurmõmmiku ametlik nimi on Bullberg Ian ja pärit on ta Kirkke juurest, Bullberg kasvatusest. Ta saab homme kahe kuuseks. Ma olen just sellist shampanjavärvi poissi oodanud nii mitmeid aastaid, et ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ta mul tõesti praegu kodus on. Kui Suurmõmmik müdinal toas ringi jookseb, siis ta on nagu kohev valge lumepall, nii hele ja pehme on ta beebikarv. Eriti päikese käes. Ma lihtsalt jumaldan seda värvi. Ja kui hästi see veel lõhnab! Ma tõstan ta kogu aeg üles ja nuusutan ta kasukat, niii magus mesine lõhn.
Püüan lähipäevil uusi pilte ka teha.
August ei võta hetkel väga hästi seda, et ta nüüd oma kodu, toitu ja emmet teise tuhkruga jagama peab. Esimene tutvustamine neutraalsel pinnal läks kehvasti, August ründas pisikest päris kõvasti ja see lõppes väikesel püksikakamise ja seakisa tegemisega. Järgmised kohtumised ei ole paremad olnud. Ma usun, et üks hetk nad hakkavad leppima ja sõbrunema niikuinii, aga hetkel on keeruline küll. Osad ütlevad, et peabki laskma neil madistada kuni August on väikesele selgeks teinud, et tema on siin peremees. Ma olen nad siiamaani kohe ära lahutanud kui August ründab. Ma olen lihtsalt liiga kaitsev ja muretsev tema pärast hetkel, nii kardan, et ta saab viga. Samas öeldakse, et nii teen asja vaid hullemaks.
Kellel on olnud sarnane probleem, siis kuidas vanem tuhkur rünnates käitub? Kas vänge pussu laskmine, puhevile minek ja esikäppadega enda ees maa kratsimine on normaalne ja käib asja juurde?
Siin on ta käpad ja kõhualune märjad, sest snorgeldas oma veekausis. Talle väga meeldib vesi.
Suurmõmmiku ametlik nimi on Bullberg Ian ja pärit on ta Kirkke juurest, Bullberg kasvatusest. Ta saab homme kahe kuuseks. Ma olen just sellist shampanjavärvi poissi oodanud nii mitmeid aastaid, et ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ta mul tõesti praegu kodus on. Kui Suurmõmmik müdinal toas ringi jookseb, siis ta on nagu kohev valge lumepall, nii hele ja pehme on ta beebikarv. Eriti päikese käes. Ma lihtsalt jumaldan seda värvi. Ja kui hästi see veel lõhnab! Ma tõstan ta kogu aeg üles ja nuusutan ta kasukat, niii magus mesine lõhn.
Püüan lähipäevil uusi pilte ka teha.
August ei võta hetkel väga hästi seda, et ta nüüd oma kodu, toitu ja emmet teise tuhkruga jagama peab. Esimene tutvustamine neutraalsel pinnal läks kehvasti, August ründas pisikest päris kõvasti ja see lõppes väikesel püksikakamise ja seakisa tegemisega. Järgmised kohtumised ei ole paremad olnud. Ma usun, et üks hetk nad hakkavad leppima ja sõbrunema niikuinii, aga hetkel on keeruline küll. Osad ütlevad, et peabki laskma neil madistada kuni August on väikesele selgeks teinud, et tema on siin peremees. Ma olen nad siiamaani kohe ära lahutanud kui August ründab. Ma olen lihtsalt liiga kaitsev ja muretsev tema pärast hetkel, nii kardan, et ta saab viga. Samas öeldakse, et nii teen asja vaid hullemaks.
Kellel on olnud sarnane probleem, siis kuidas vanem tuhkur rünnates käitub? Kas vänge pussu laskmine, puhevile minek ja esikäppadega enda ees maa kratsimine on normaalne ja käib asja juurde?