Postitatud: 20. jaanuar 2014, 13:11
Homme on Västrikusse minek, arvatavasti pean Hugoga hüvasti jätma. Selgroog on väga teravasti tuntav ja kaal on olematu. Tagakeha väga sõna ei kuula, seega aegajalt juhtub, et häda tehes laseb ka külje täis, kui sisse kukub. Õhtuti me ikka aitame teda potile, ja toetame, aga päeval pole kedagi kodus. Nii raske on vaadata seda.