Postitatud: 08. august 2013, 20:47
Nüüdseks on mul hetkel kolm tuhkrut, lisaks oma pättidele Ferru. Keda ma ausalt öeldes ei taha enam Liisule tagasi anda, see miniatuurne suslik on mu südamesse pugenud nagu oma tuhkur. Tüüp on niivõrd oma siin juba, et sööb kõike järjest, enam ei valita - juba mitu päeva järjest pistab tibusid nahka nagu vanasti krõbinaid. Krõbinatest ei minda enam pöörde, esialgu käis tüüp puuri all olevat krõbinatünni kraapimas 24/7.
Laupäeval nautis Ferru üksindust, sest olin poistega Soomes Kesäpiknikul. Armani kohapealt kahtlesin pikalt, sest tüüp vahetab siiamaani karva ning korraliku kasukat tal pole. Aga siiski võtsin kaasa. Conel oli klassi 2.; Armani sai eriauhinna aktiivselt Soome näitustel osalemise eest.
Laupäeval nautis Ferru üksindust, sest olin poistega Soomes Kesäpiknikul. Armani kohapealt kahtlesin pikalt, sest tüüp vahetab siiamaani karva ning korraliku kasukat tal pole. Aga siiski võtsin kaasa. Conel oli klassi 2.; Armani sai eriauhinna aktiivselt Soome näitustel osalemise eest.