Postitatud: 08. aprill 2013, 12:34
Päevik...
Veebruaris olin selles vastikus gripis. Esimesed kaks päeva oli päris sitt olla ja lihtsalt oli soov rahulikult surra. Aga kui sul on samas toas kaks suslikud siis ega see eriti ei õnnestu. Hommikuti kohe avastati voodis võõras objekt, keda ei oleks pidanud sel ajal seal olema. Pidevalt kraaditi oma märgade külmade ninadega mu paljaid kehaosi tekki all. Alts pikalt kratsis mind nii tekikoti seest kui niisama. Sipeldes üritasin neid omavahel tegelema saada, see ka õnnestus kuid mulle mingit rahu ei toonud, sest madistasid nad nagunii mu tekikotis. Kuna haigele inimesele on soovitatud palju juua siis liitrine teekruus seisis mul pidevalt aknalaual. Kuid tee joomine oli ka raskendatud, sest selle moosi ja mee teelõhna allikas oli pidevalt tõhkude huviobjektiks. Ning nii kui võtasind kruusi aknalaualt ja üritasin teed juua, ripppus selle küljes juba kaks tõhku, kogu kaaluga 3 kilo.
Olen juba ammu kahtlustanud, et Arabellal on tagumikul mingi indikaator, mis peilib lähiümbruses magusaid aroome. Nii kui sa kavatsed midagi mõnusat teleka või arvuti ees vaikselt ära näsida veereb Arabella une pealt kuskilt tugitooli alt või vooditagant metsikult tagumikku kratsides välja, sügab ennast nats ja kohe ronib sdea magusat ampsu nuusutama ning hambaid sisse lööma.. Kahtlustan, et Arabella arvab, et ta on orav või jänes, mitte lihasööja kiskja. Sest liha peale tal sellist reaktsiooni pole.
Mänguasjadest. Vastuseks siin puldiga helikopteritele ja autodele
leiutasid minu tuhkrud säästumänguasja. Selleks on auk tekikotis. Selle leiutajaks ja autoriks on Arabella. See auk on vahva selles suhtes, et sealt saab luurata mis teine tõhk teeb nii seest kui väljast, läbi selle saab madistada kui üks on teki sees ja teine väljas, saab labürinti mängida jne. Üldiselt soovitan. Kahju on muidugi uuest tekikotist aga noh polegi nüüd mõted kalleid osta, kokkuhoid missugune.
Siis Arabella kaunistas mehe t-särgi pitsiliste augukestega ning mees keelas mul selle ära viskamast ning käibki sellega tööl kuna see on ta kalli musikese tehtud.
Alts ongi unustanud , et pussutatakse mingi ohu ja vaenlaste puhul. Tema on nagu hambapasta tuub, kui sööb ja ühest otsast hakkab täituma siis tagumisest otsast hakkab pussu välja pressima. Ja tavaliselt peale sööki ta on heas meeleolus ning tuleb rahva juurde karglema, mõjub nagu pisargaas..
Nagu ma enne mainisin Arabella ka pussutab mõnust, s.t peale sügamist. Olen eriti nördinud kui ta selle surnud hobuse haisuga ronib mu käsitöökorvi kus mul on pitsikesed ja lindikesed ja muu püha kraam.
Olen vist ka enne kirjutanud, et Arabella absoluutselt ei salli mu nooremat poega. Ongi ta sihuke volask ja looder Kuna tema puremise eest ta nüüd saab karistada siis Arabella leiutas teise kättemaksu variandi. Ta lihtsalt ronib poisi laua alla kui see arvutis on ja teeb junni. Kusjuures vahest junni pole tulekul siis ta tükk aega punnitab aga ikka mingi väikse tirtsu välja pigistab. Meil nüüd ongi seal laua all ajalehed.
oehh igasugu pättusi on veel aga ei tule kohe meelde..
Veebruaris olin selles vastikus gripis. Esimesed kaks päeva oli päris sitt olla ja lihtsalt oli soov rahulikult surra. Aga kui sul on samas toas kaks suslikud siis ega see eriti ei õnnestu. Hommikuti kohe avastati voodis võõras objekt, keda ei oleks pidanud sel ajal seal olema. Pidevalt kraaditi oma märgade külmade ninadega mu paljaid kehaosi tekki all. Alts pikalt kratsis mind nii tekikoti seest kui niisama. Sipeldes üritasin neid omavahel tegelema saada, see ka õnnestus kuid mulle mingit rahu ei toonud, sest madistasid nad nagunii mu tekikotis. Kuna haigele inimesele on soovitatud palju juua siis liitrine teekruus seisis mul pidevalt aknalaual. Kuid tee joomine oli ka raskendatud, sest selle moosi ja mee teelõhna allikas oli pidevalt tõhkude huviobjektiks. Ning nii kui võtasind kruusi aknalaualt ja üritasin teed juua, ripppus selle küljes juba kaks tõhku, kogu kaaluga 3 kilo.
Olen juba ammu kahtlustanud, et Arabellal on tagumikul mingi indikaator, mis peilib lähiümbruses magusaid aroome. Nii kui sa kavatsed midagi mõnusat teleka või arvuti ees vaikselt ära näsida veereb Arabella une pealt kuskilt tugitooli alt või vooditagant metsikult tagumikku kratsides välja, sügab ennast nats ja kohe ronib sdea magusat ampsu nuusutama ning hambaid sisse lööma.. Kahtlustan, et Arabella arvab, et ta on orav või jänes, mitte lihasööja kiskja. Sest liha peale tal sellist reaktsiooni pole.
Mänguasjadest. Vastuseks siin puldiga helikopteritele ja autodele
leiutasid minu tuhkrud säästumänguasja. Selleks on auk tekikotis. Selle leiutajaks ja autoriks on Arabella. See auk on vahva selles suhtes, et sealt saab luurata mis teine tõhk teeb nii seest kui väljast, läbi selle saab madistada kui üks on teki sees ja teine väljas, saab labürinti mängida jne. Üldiselt soovitan. Kahju on muidugi uuest tekikotist aga noh polegi nüüd mõted kalleid osta, kokkuhoid missugune.Siis Arabella kaunistas mehe t-särgi pitsiliste augukestega ning mees keelas mul selle ära viskamast ning käibki sellega tööl kuna see on ta kalli musikese tehtud.
Alts ongi unustanud , et pussutatakse mingi ohu ja vaenlaste puhul. Tema on nagu hambapasta tuub, kui sööb ja ühest otsast hakkab täituma siis tagumisest otsast hakkab pussu välja pressima. Ja tavaliselt peale sööki ta on heas meeleolus ning tuleb rahva juurde karglema, mõjub nagu pisargaas..
Nagu ma enne mainisin Arabella ka pussutab mõnust, s.t peale sügamist. Olen eriti nördinud kui ta selle surnud hobuse haisuga ronib mu käsitöökorvi kus mul on pitsikesed ja lindikesed ja muu püha kraam.
Olen vist ka enne kirjutanud, et Arabella absoluutselt ei salli mu nooremat poega. Ongi ta sihuke volask ja looder
Kuna tema puremise eest ta nüüd saab karistada siis Arabella leiutas teise kättemaksu variandi. Ta lihtsalt ronib poisi laua alla kui see arvutis on ja teeb junni. Kusjuures vahest junni pole tulekul siis ta tükk aega punnitab aga ikka mingi väikse tirtsu välja pigistab. Meil nüüd ongi seal laua all ajalehed.oehh igasugu pättusi on veel aga ei tule kohe meelde..